| |
|
 |
Urmas Arumäe.
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees |
|
Urmas Arumäe: Pyrrhose võit Vändra moodi
29.11.2008 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Molosside kuningas Pyrrhos ütles 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga
kaotusrohke Ausculumi lahingu järel ajaloolised sõnad: „Veel üks selline võit ja
ma olen kadunud.“
Mis lahingu võitis „Vändra kuningas“, kui võitis? Meenutagem Pärnu Postimehes ja muudes ajalehtedes 21. augustil 2008. aastal avaldatud artiklit „Alaealist noorukit kahtlustatakse jõhkras peksmises“. Selles kirjutati: „Eesti taasiseseisvumise päeva esimestel tundidel peksti Pärnumaal Vändra alevikus [tegemist peaks olema aleviga, artikli autori märkus] julmalt 20aastast noormeest, kellele tekitati raskeid kehavigastusi. Politsei pidas jõhkras peksmises kahtlustatavana kinni alaealise nooruki.“ Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht pidas selles juhtumis avalikku menetlushuvi nii kõrgeks, et andis asja kohta samas artiklis Pärnu politsei seisukoha, mille kohaselt „… toimus vägivallatsemine ööl vastu eilset kella 1.30 ajal Vändras Vanal tänaval, kus alaealine noormees ründas 20aastast meest ning lõi teda näo ja keha piirkonda“. Juhtunut pidas ülioluliseks ja avaliku menetlushuvi vääriliseks isegi riigiprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin, kes samas artiklis jagas avalikkusele järgmist informatsiooni: „Kiirabi viis mehe haiglasse ning esialgsetel andmetel on tema kehavigastused rasked […]. Kuriteos kahtlustavana on kinni peetud ja üle kuulatud 17aastane noormees. Juhtunu uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist. Kohtus süüdimõistmise korral on sellise teo eest karistuseks kuni 12aastane vangistus. Alaealise süüdistatava puhul saab kohus rakendada maksimaalselt kuni 10aastast karistusmäära.“ Tänaseks on Pärnu politseiosakond ja ringkonnaprokuratuur asunud seisukohale, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada, kuna kriminaalmenetluse jätkamiseks puuduvat avalik menetlushuvi. Samuti ei olevat keegi juhtunu tõttu materiaalselt kannatanud, mistõttu puuduvat tsiviilhagigi. Samuti on riigiprokuratuuri hääletoru poolt avalikkusele väljalubatud „raske tervisekahjustuse tekitamisest“ ja kuni kümneaastasest karistusmäärast saanud „kehaline väärkohtlemine“ ja kuni kolmeaastane karistusmäär. Seda viimasena nimetatut aga ei peeta „avaliku menetlushuvi puudumisel“ otstarbekaks edasi menetleda ja jõhkardile kavatsetakse määrata karistuseks 80 tundi üldkasulikku tööd. Vale ja kokkumänguga võita ei saa! Uurimisel tuvastati, et augustikuine peksmine ei olnud esimene. Enne seda toimus samasugune, aga kergemate tagajärgedega sündmus 29. juunil, kui sama löömamees ründas sama kannatanut. Pooltevahelisest tülist ei ole põhjust rääkida, sest mõlemal juhul on ründaja tulnud ja ilma vestlust ja tseremoniaalseid toiminguid sooritamata asunud kohe asja kallale ehk lasknud kätel rääkida. Vändras levivad jutud, et alevi lehes ei kirjutatud augustikuisest peksmisest ridagi seetõttu, et peksja ema töötab alevivalitsuses ja korraldas asjad poja huvides ära. Räägitakse, et Vändra keskkooli juhtkond polnud just vaba politseile kurikaela kohta iseloomustuse andmisel, kuna kool allub alevivalitsusele … Peksja isa ei varjanudki kannatanu vanematega vesteldes, et neil on informatsiooni kannatanu tervise üksikasjade kohta. Kuidas sellised delikaatsed isikuandmed kõrvaliste isikuteni jõudsid, pole raske arvata: alevis sosistatakse, et rusikakangelase ema sai infot alevi sotsiaaltöötajalt. Räägitakse sellestki, kuidas kurikael juba uurimise alguses laianud, et sellest kriminaalasjast ei tulevat midagi – vanemad ajavat asja joonde. Eks seda „joondeajamist“ ole hoolega üritatud ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse üle tuntakse ilmselt suurt rõõmu. Aga nimetatud määruse traagelniidid paistavad läbi. Üks olulisemaid möödapanekuid on ringkonnaprokuröri juba viidatud väide, et juhtunu tõttu pole keegi materiaalselt kannatanud, mistõttu puuduvat tsiviilhagigi. Sellega ei saa nõustuda, sest kahju alles hinnatakse ja tsiviilhagi on koostamisel. Lehelugejale teadmiseks, et tsiviilhagi on õigus esitada kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni (siin aga tahetakse asi ilma kohtusse saatmata lõpetada). Seega, aega on veel küllalt. Sellest tulenevalt on ringkonnaprokuröri väide vale, eksitav ja ebaseaduslik. Kuivõrd kannatanul ei ole otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamises mingisugust rolli täita, peab prokuratuur esindama tema huvisid ning laiemalt võttes otsustama, millal on kannatanu huvid sellised, et tegemist oleks avaliku menetlushuviga. Käesoleva kaasuse puhul on ringkonnaprokurör asunud esindama aga hoopis peksja huve, unustades kannatanu kahju ja tsiviilhagi küsimused hoopis. Ringkonnaprokuröri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kannab kiirustamise ja kannatanu õiguste ning huvide mittearvestamise märke. Miks? Kriminaalmenetluse lõpetamisel ei tohi olla julgustav toime süüteo toimepannud isikule. Kõnealuse kaasuse puhul on kahetsusväärne, et ajal kui ringkonnaprokuröri määrust võib vaidlustada (mida kannatanu igal juhul ja tähtajaks teeb), tähistab rusikakangelane oma „võitu“ ja Vändras levivad kuuldused, et siiani süüteos kahtlustatav olevat „õige mees“ ja et need 80 tundi üldkasulikku töödki saavat vanemate abil ära korraldatud. Seega on veel jõustumata kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tulenevalt julgustav toime süüteo toimepannud isikule ja sellisena teenib ringkonnaprokuröri määrus valet eesmärki.
> Loe edasi
|
