Keskkonnaametis ettevalmistatav hallhüljeste küttimise lubamine ei pruugi rannakalureid rõõmustada, sest soovitud tuhandete mereelukate tapmise asemel saavad Lääne-Eesti saartel elavad kütid tõenäoliselt vaid võimaluse lasta aastas paarsada hüljest kunagiste kultuuritraditsioonide elushoidmiseks.
Tellijale
Kihnlased võivad saada õiguse pidada piiratud mahus hülgejahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Eestis tuleks hülgeküttimine kõne alla Kihnu saarel ja siis ka mingis väga väikses mahus, et säilitada saare identiteet ja kultuuriline eripära," ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. "Olen ise korduvalt Kihnus käinud ja selle teemaga kokku puutunud ning sealsed elanikud toovad kogu aeg esile, et väikses mahus peaks kultuurilise eripära säilimiseks hülgeid küttima. Näiteks Soomes on see võimalus olemas ja arvan, et see on mõistlik."