Treening, mis aitab eluga toime tulla

Kui teil on raskusi trepist käimise, kottide tassimise, üle lombi hüppamise, libedal teel käimise, kas või puu otsa ronimisega, on Synrgy360 ehk sünergia 360 kraadi treening just teile.

Synrgy360 treeningus kasutatakse muuhulgas TRX-treeningvahendit, mis leiutati USA mereväe jaoks selleks, et kitsastes oludes treenides kasutada raskusena omaenda kehakaalu.

Treenida võib tavalises jõusaalis, sest trenn meenutab veidi jõusaali ringtreeningut.

Nii treenitakse eri harjutuste abil tasakaalu ja koordinatsiooni, kiirust, osavust ja jõudu, kardiovaskulaarset ja muskulaarset vastupidavust. Samuti treenib tund südant vastupidavamaks ja aitab loomulikult kaalu kaotada.

Synrgy360 sobib igas vanuses inimestele ja sellest on väidetavalt kasu näiteks golfi- ja tennisemängijatele või kergejõustiku hüppealade harrastajatele, sest trennis võib teha hüpetega harjutusi.

Võib päästa elu

Pärnus saab Synrgy360 treeningut harrastada MyFitnessi spordiklubis. Nagu teadis klubis treeningut juhendav Marge Rull, on tänapäeval läinud elu kohati nii hulluks, et mõni inimene vajab harjutusi isegi selleks, et hommikul voodist välja saada.

“Ühel koolitusel räägiti, et kerepöördeid peab tegema sellepärast, et inimene saaks voodist üles tõustud,” meenutas Rull. “See võib küll naerma ajada, aga tuleb välja, et mõni inimene ongi tänapäeval selline. Kui ta töötab istuvas asendis, sõidab autoga ja kodus vedeleb diivanil, võib keha tõesti nii kinni jääda, et ei saa isegi selja taha vaadata.”

Rulli arvates peab inimene loomulikult ja mitmekülgselt liikuma ja selle puudujääke aitab Synrgy-360 lappida.

“Väikesed lapsed hüppavad kogu aeg, aga vanem inimene enam millegipärast mitte,” tõi Rull näite. “Siis on vanemal kõik amortiseerunud ja kui ta korra peab hüppama, kas või üle lombi, lõhubki ta end ära. Peame tegema edasi neid asju, mida lapsena tegime. Kui inimese keha ei tule kaasa, muutub ta araks. Näiteks vanad inimesed ei luba lastel ronida, sest nad ise ei suuda seda. Aga füüsiliselt aktiivse vanema lapsel lubatakse olla palju aktiivsem.”

20 aastat tagasi parvlaeva Estonia katastroofist pääsenud Rulli arvates on oluline, et inimene saaks hädaolukorras hakkama.

“Minu arvates peaks treenima selleks, et elada, mitte selleks, et ilus olla,” seletas Rull. “Selleks et saaksid ja jaksaksid teha kõike, mida tahad, vanusest sõltumata. Synrgy360 trenni mõte on panna inimene ebastabiilsetesse olukordadesse. Kasutatakse oma keha raskust, et inimene sellega harjuks. Näiteks kui satute mõnda kriitilisse situatsiooni või jääte kuhugi rippuma, siis jõuate seda teha. Inimene peaks olema valmis, et kui pind kaob alt, jõuab ta kinni hoida ja rippuda, kuni päästma tullakse.”

Nagu öeldud, nõnda tehtud. Nagu iga teine korralik rühmatreening, algab Synrgy360 soojendusega ja lõpeb venitusega.

Nagu peksaks hobust

Rull seadis MyFitnessi TRX-vahenditega ruumi üles üksteist jaama ehk harjutust, millest igaüht tuli teha 45 sekundit, seejärel oli 15 sekundit aega puhata ja liikuda järgmisse jaama.

Üks omapärasemaid harjutusi oli kahe köiega vehkimine, nagu piitsutaks hobust.

“Selle harjutuse mõte on panna liikuma kogu keha, ka väiksed lihasrühmad töötavad,” selgitas Rull.

Põrandale oli maha märgitud keksukast, mida saab kasutada mitmeti: keksimiseks, imiteerida autorehvijooksu. Seda Rull tegigi, ise veel imestas, kuidas ajakirjanik sellega nii hästi hakkama sai. Õnneks oli mul abipolitseinike kutsevõistluste kogemus, seega ei olnud ülesanne eriti raske.

On ka sektoritega ring, mida võib kasutada näiteks pööretega väljaastekükkideks või kätekõverdusteks. “Märgistused parandavad koordinatsiooni ja muudavad harjutused mängulisemaks,” teadis Rull.

Kuigi me ei teinud kumbagi, käskis treener ühes harjutuses jalad rihmade otsas olevatesse kinnitustesse panna ja lasi meil nii, jalad rippumas, olla plankseisus.

Pärast seda tegime kätekõverdusi, nii et käed olid õhus ja raskusega rihmades.

Parimaid koordinatsiooni arendavaid harjutusi Synrgy360s on ilmselt topispalli loopimine vastu väikest batuuti. Et MyFitnessi klubis jääb palli lendamise trajektoori taha klaasuks, oli kindlasti odavam batuudilt tagasi põrganud pall enne ust kinni püüda. Ju polnud ühelgi trennis osalenul raha üleliia, sest kõik said sellega kenasti hakkama.

“Ühtpidi on palliloopimine veidi lõbusam harjutus, teistpidi aitab see kerelihaseid arendada,” märkis Rull. “Jõusaalis teed vaid staatilisi harjutusi, aga elus mitte, nii aitabki harjutus areneda. Pealegi tead, et pall tuleb kinni püüda, sest muidu lendab see klaasi.”

Edasi panime endale rihma ümber, seadsime masinal paika raskuse ja pidime sellega ette spurtima, raskus sind tagasi hoidmas. Usun, et jooksjatele on see väga hea harjutus.

Küll peab sellega veidi ettevaatlik olema. Üks näitsik spurtis trennis ette sellise hooga, et rihma lõppedes tõmbas raskus ta pauguga põrandale selili.

Tegime veel kükakil seljatõmbeid, pingil tagatoengus triitsepsiharjutust ja poolikul pallil ehk bosul keretõsteid. Trepil käimist harjutas astumine kõrgemal asuvale plaadile.

Kahtlemata oli nii mõnegi lemmikuks toengus rippudes jalgade tõstmine.

“Üritame teha ebastabiilsemaid harjutusi, mis aitavad keha sitkemaks muuta,” selgitas Rull. “Siis on keha valmis tegema asju, mida iga päev on elus vaja.”

Tunni jooksul jõudsime teha 11 harjutusest koosneva ringi läbi kolm korda. Päris huvitav oli jälgida trenni jooksul pulsikella. Pulss kõikus jõusaali treeningu kohta üllatavalt palju ja jäi vahemikku 100–150.

Kokkuvõttes on see siiski üsna madala intensiivsusega trenn, sest keskmine pulss oli mul 117. Küll loodan, et sellest on nüüd edaspidi kasu näiteks libedal tänaval kõndides, sest puu otsa mul vaevalt on vaja ronida. Kuigi nagu Rull lubas, on sellest trennist tulu ka siis, kui ronida näiteks õunapuu oksi lõikama.