Pärnu jalgpalliklubi meeskond tõusis kõrgemasse liigasse

„Oleme hooajaga täiesti rahul,“ ütles klubi president Andres Alari Eesti jalgpalliliidu pressiteenistusele. „Klubi poolt meeskonnale selleks aastaks eesmärke seatud ei olnud. Kuna mängusoov tuli mängijailt endilt, seadsid nad ise ka sihid. Klubi ja treener toetasid neid. Kuna tulemus sai positiivne, püüame edaspidi majandus- ja mängijaressursse arvestades taset tõsta.“

Treener Jüri Ivanovi sõnutsi on Pärnu jalgpalliklubi läbi ja lõhki oma klubi meeskond, kus on ühendatud noorus ja kogemused. Meeskond on moodustatud Pärnu jalgpalliklubist välja kasvanud meeste ja praegu klubis treenivate noorte (1997-1998 sündinud noormehed) baasil.

„Meeskonna pluss on üldises plaanis hea meeskonnavaim ja pühendumine, noorte hasardi ja vanemate kogemuste mõnus kooslus,“ selgitas Ivanov, lisades, et konkreetselt jalgpallist lähtudes on tugevamad küljed hea kaitseliin ja poolkaitse.

Samal ajal märkis treener, et kõrgemale pürgimiseks ja seal püsimiseks vajab arendamist võistkonna kui terviku (eelkõige nooremate vanusest tingitud) füüsiline ja taktikaline tase. „Ründeliin võiks olla tugevam,“ lisas ta.

Pärnu jalgpalliklubi meeskond mängis 1992., 94/95., 96/97 aastal Eesti meistriliigas, viimati 2002. aastal viiendas liigas, 2003-2013 meistrivõistlustel ei mängitud. „Puudus rahaline ressurss võimeka meeskonna ülalpidamiseks ja otsustati panustada tõhusamalt noortetöö arendamisse,“ põhjendas pausi Andres Alari.

„Klubi juhatuse otsus, mille tingisid noormängija staatusest välja kasvanud Pärnu jalgpalliklubi kasvandike ühine soov esindada klubi ka meeste jalgpallis ja soov tekitada praegustele noormängijatele lisamotivaator meeskonda pääsemise näol.“

Alari märkis, et Pärnu jalgpalliklubi meeskond ja naiskond seisavad ühe lipu all ja aetakse ühist asja. „Ühtede edu tiivustab teisi!“ lausus ta. „Klubis ei varjuta ühe võistkonna edu teiste võistkondade kordaminekuid ega ebaõnnestumisi. Naiskonna edu üle tunnevad heameelt nii klubi liikmed ja võistkonnad kui kõik Pärnu jalgpallisõbrad.“

Pärnu jalgpalliklubil täitus sel aastal 25. tegevusaasta. Kogu selle aja on klubis treeninud ja võistelnud noortegrupid, igal aastal vähemalt kümmekond. Nii kavatsetakse jätkata.

Meeskond mängib oma kodumängud Pärnu Raeküla staadionil looduslikul murul ja Pärnu kunstmurustaadionil. „Madalamate liigade jaoks on mängukohad nõuetekohased, kuid tasemel jalgpallistaadion selle tegelikus mõttes Pärnus puudub. Eksisteerib põhjendatud lootus, et aasta pärast on juba olemas,“ tõdes Alari, lisades, et klubi enda treeningukeskus ja klubihoone oleks unelmate täitumine, kuid reaalsust arvestades siiksi ebatõenäoline.

Ka Pärnu jalgpallisõprade hulgas on meeskond oma koha leidnud ja mängudel käib 35-50 inimest. „Kuna pole tehtud suurt reklaami, käivad mängijate pered, sõbrad ja tuttavad, klubiga seotud inimesed ja jalgpallifanaatikud. Tõuseb meeskonna tase, tõuseb publiku arv,“ oli klubi president lootusrikas.

Pärnu jalgpalliklubi meeskonnas mängisid Kris Antsmaa, Maksim Belomestnõi, Kermo Hunt, Jako Kanter, Mihhail Kazak, Igor Kisseljov, Kristel Koort, Denis Kovalevski, Maksim Kovalevski,Risto Kranberg, Anželo Kutepov, Helger Kuusik, Henry Laurson, Hannes Lehe, Kristian Lenk, Martin Mardiste, Tiit Margus, Maksim Matusevitš, Jevgeni Novikov, Artjom Plaksin, Rasmus Roosaar, Siim Sarapu, Dennis Takk, Artur Trofimov, Karmo Valk, Aleksei Vassiljev, Martin Viktorovitš ja Magnus Villota.