Koostöös Jaapani animatsiooni filmifestivaliga JAFF ja animeklubiga Asashio korraldas Pärnu uue kunsti muuseum 18.–19. novembril jaapani popkultuuri päevad.
Vaheaeg algas animemöllu ja mangakunstniku töötoaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näidati tuntumaid animefilme (jaapani koomiksite mangade stiilis joonisfilmid; manga on jaapanikeelne sõna koomiksite jaoks – E. T.). Välja oli pandud kuulsa animaatori Hayao Miyazaki joonistused ja toimusid töötoad õpilastele.
Jaapani kultuuri huviline Anett Lillemaa juhendas neko-mimide (kassikõrvad) valmistamise töötuba. Küsimusele, kas neko-mimisid kasutatakse vaid enda ehtimiseks või on neil mingi sümboolne tähendus, vastas Anett järgmist: „Neko-mimisid kasutatakse enda ehtimiseks, sümboolset tähendust neil ei ole. Nende idee võeti animest ja mangast, kus on palju mitme liigi hübriide (näiteks kassikõrvade ja sabaga tüdruk; mees, kes suudab muunduda hundiks jne). Neko-mimisid kantakse tavaliselt cosplay (anime-/manga-/koomiksitegelase kostüüm) osana, kuigi nii mõnigi kannab seda igapäevaselt, sest see näeb armas välja. Neko-mimid on maailmas kuulsad, sest enamikule meeldivad kassid.“
Erilist huvi pakkus koolinoortele Sander Tulki töötuba, kus mangakunstnik tutvustas ja näitas animestiilis tegelaste kujutamist. Töötoa eesmärk oli anda aimu üleüldisest animejoonistamise loogikast ja tutvustada viise, kuidas tegelasi ja karaktereid luua. Mööda ei mindud keha üldistest proportsioonidest ja eri rakursside kujutamise reeglitest. Kunstnik näitas, kuidas just animetegelaste eripärasusi, emotsioone ja meeleolusid paberil luua. Suured silmad, kitsas lõug, värvikirevad juuksed, pikad jalad ja nöpsnina – need on anime silmatorkavamad tunnused. Joonistustöötoas oli õpilastel võimalus välja mõelda ja kujutada oma animestiilis tegelane.
Sander Tulki sõnul võlub teda anime ja manga juures see, et need stiilid võimaldavad väljendada absoluutselt kõike. Sandrile, kellele on lapsest saati meeldinud joonistada, tundus mangakunst loomulik hobi, sest telekanalid näitasid mingil perioodil palju Jaapani multifilme.
„Olen sellega tegelnud neli ja pool aastat ja võib öelda, et joonistama olen ise õppinud,“ ütles Sander .“Kõige rohkem köidab mind anime stiili juures selle variatsioon. Iga tegevust, emotsiooni või olukorda võib kujutada just nii võimsalt, kui ise soovid. Manga võimaldab luua nii tõsist draamat, et pisar tuleb silma, samas võib kujutada kõige naljakamat lugu maailmas. Minu jaoks on see ilusaim stiil. Enamiku töödest postitan oma deviantART lehele, kust huviline minu loodut vaadata saab.“
Sandri taiesed valmivad nii käsitööna – pliiatsit ja värve kasutades paberil – kui ka arvutis. “Käsitsi meeldib mulle rohkem ja on mugavam, aga arvutis on enam võimalusi ja tulemus jääb puhtam,” märkis ta.
Anett Lillemaa ütles, et teda köidab jaapani kultuuri unikaalsus. “See, mis siin tundub imelik, võib seal tunduda tavaline,“ rääkis ta. „Mulle meeldib anime, sest joonistamise meediumi kaudu saab edasi anda rohkem kui tavaliste mängufilmidega. Anime ja manga ei pruugi olla lastele. Suuremat osa animest ei julgeks soovitada teismeliselegi. Mõnikord on teemad liiga rasked või geniaalselt ajuvabad, et olla noortele mõistetavad. Anime pakub igasuguseid žanre, alustades komöödiast ning lõpetades õuduse ja thrilleriga.“
Õpilaste töötoad olid köitvad. Töötubades võis näha Mai ja Rääma kooli, Ülejõe gümnaasiumi, Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Tootsi kooli õpilasi.
Animemöllu kava õpilastele koostas Vaiko Edur Pärnu uue kunsti muuseumist, teda abistasid Kristofer Nõmm ja Kristiina Saar Ülejõe gümnaasiumist.