Päästeametile teeb muret, et hoolimata aastaid kestnud tööst suitsuandurite paigaldamisel ja kontrollimisel ei ole tulekahjus hukkunute arv vähenenud.
Suitsuandurite paigaldamine ei ole vähendanud tulekahjus hukkunute arvu
21. oktoober 2014, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on tulekahjudes hukkunud 34 inimest, möödunud aastal oli selle ajaga hukkunud kaks inimest vähem, vahendasid ERRi uudisteportaal.
Samal ajal on päästeamet aastaid suitsuandurite paigaldamisel ja kontrollimisel põhjalikku tööd teinud.
"Tulekahjus hukkuja on 41–60aastane eesti keelt rääkiv mees, kes ei käi tööl, saab mingit toimetuleku- või sotsiaaltoetust ja pensioni. Tema hukub kuu alguses vahemikus 1.-10. ehk kui on toetuste väljamaksmise periood, siis võetakse napsu, tehakse suitsu ja surrakse oma kodus," rääkis Lääne päästekeskuse juhi asetäitja Indrek Laanepõld.
Laanepõllu sõnutsi näitab statistika, et hukkunu on olnud purjus või väga purjus. Päästeamet vajab seega andmeid, kus elavad sellised inimesed, kes võivad tulekahju põhjustades ohustada nii iseend kui teisi.
"Me paneme neile suitsuandurid, me räägime nendega, nõustame. Sellega ei tegele ainult tuleohutusjärelevalve, vaid kogu päästeamet, ka päästemeeskonnad," ütles Laanepõld.
Kõik omavalitsused ei ole päästeametile siiski tahtnud selliseid andmeid anda.
"Meil kahjuks juhtus ühe omavalitsusega arusaamatus, kus nad arvasid, et kui nad annavad meile aadressid, käitlevad nad isikuandmeid ja lähevad sellega seadusega vastuollu. See kirjavahetus jõudis ka õiguskantslerini," rääkis Laanepõld.