Pärnu kohtutäitur Rocki Albert müüb internetioksjonil avalikul enampakkumisel Pärnu rannaniidul elutsenud ja seda puhtaks söönud kaht veisekarja.
Kohtutäitur pani Pärnu rannaniidul nosinud veised enampakkumisele
22. oktoober 2014, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakkumisel on Aberdiin-anguse tõugu kari, kus on 21 veist ja kolm vasikat, ning 20 veise ja seitsme vasikaga Šoti mägiveiste kari. Loomad asuvad Pärnu rannaniidul Raekülas.
Kariloomad müüakse esmaspäevani kestval elektroonilisel enampakkumisel, kus Aberdiin-anguse karja alghind on 21 300 eurot, Šoti mägiveiste alghinnaks on määratud 12 350 eurot.
Enampakkumisel kariloomad kuuluvad Eesti Pärandmaastikud MTÜ-le, mille juhatuse liige on Georg Artma.
Artma sõnade järgi on rannaniidul nosinud kari müügil seoses Eesti Pärandmaastike ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projektiga. Täpsemalt ta karja müügi tagamaid kommenteerida ei soovinud. „Jõudsin karja müügi osas KIKiga sellisele kokkuleppele,“ jäi Artma napisõnaliseks.
Juuni lõpul Ametlikes Teadaannetes avaldatud täitekutse järgi on KIKil mittetulundusühingule Eesti Pärandmaastikud 16 529 euro ja 67 sendi suurune nõue, millele lisandub 868 euro ja 15 sendi suurune kohtutäituri tasu.
KIK andis 2011. aastal Eesti Pärandmaastikud MTÜ-le poollooduslike koosluste hooldustehnika soetamiseks 158 378,43 eurot toetust. Toetuse andmiseks sõlmis KIK Eesti Pärandmaastikega sihtfinantseerimise lepingu, mille üks tingimus oli, et toetuse saaja säilitab ja kasutab toetuse arvel ostetud vara sihtotstarbeliselt vähemalt viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest. Samuti ei tohtinud toetuse saaja viie aasta jooksul anda vara omandit või valdust üle kolmandatele isikutele ilma KIKi nõusolekuta. Nimetatud lepingutingimuste rikkumisel oli KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Toetuse eest ostetud põllumajandustehnikat tuli kasutada sihtfinantseerimise lepingus kindlaksmääratud poollooduslikel kooslustel hooldustööde tegemiseks, talvisel ajal loomade hooldamiseks.
„Kuivõrd MTÜ Eesti Pärandmaastikud lõpetas toetuse vahenditest soetatud tehnika sihtotstarbelise kasutamise enne sihtfinantseerimise lepingus nõutud perioodi lõppu, nõudis KIK toetuse osaliselt tagasi, arvestades seejuures proportsionaalselt tehnika sihtotstarbelise kasutamise aega,“ seletas KIKi kommunikatsioonijuht Elina Kink.
Toetuse tagasinõudmisel antakse toetuse saajale võimalus esitada vastuväited ja maksta tagasinõutav toetussumma vabatahtlikult tagasi. Toetuse tagasinõudmise menetlemise ajal sai KIKile teatavaks, et MTÜ Eesti Pärandmaastikud on sihtfinantseerimise lepingu tingimusi rikkudes müünud KIKi toetuse eest soetatud tehnika kolmandale isikule.
„MTÜ Eesti Pärandmaastikud tagasinõutavat toetust vabatahtlikult tagasi ei maksnud ja KIK läks oma nõude sissenõudmiseks kohtusse. Selleks, et kindlustada oma nõude rahuldamist, esitas KIK kohtule avalduse hagi tagamiseks ja toetuse saajale kuuluvate loomade arestimiseks, samuti taotles KIK luba arestitud loomad müüa,“ selgitas Kink. „Loomade arestimise taotluse esitas KIK seepärast, et toetuse saaja andis KIKi loata toetuse vahenditest ostetud vara müües põhjuse arvata, et võõrandab kohtumenetluse käigus KIKi huve kahjustades kogu talle kuuluva. Kohtumenetluse lõppedes ei oleks KIKil võimalik siis oma nõuet rahuldada.“
KIK taotles arestitud loomade müümist, sest loomade arestimisel teatas Artma, et tal pole loomadele talvesööta varutud ja tal ei ole võimalik neid pikaajaliselt üleval pidada. „Kolmandatele isikutele loomade hoiule andmine on ülikallis. Toetuse saaja on ka ise andnud oma nõusoleku arestitud loomade müümiseks,“ märkis Kink.
KIKi kommunikatsioonijuht lisas, et olukordi, kus loomapidaja lepingutingimusi rikub ja KIK loomad ära võtab, on väga harva.
Tänavu augustis on kohus teinud Eesti Pärandmaastikud MTÜ-le hoiatusmääruse äriregistrist kustutamiseks, sest ettevõttel on esitamata majandusaasta aruanne. Eesti Pärandmaastike viimane aruanne kajastab 2011. aasta tegevust.
Äriseadustiku järgi võidakse majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühing äriregistrist kustutada.
Äriregistri andmete kohaselt Eesti Pärandmaastikel eilse seisuga maksuvõlga ei olnud.
Artma ütlust mööda ei lähe müüki kõik Pärnu rannaniidul murupügajana ametis olnud pudulojused. „Lähipäevil panen aiad püsti ja viin oma veised Soomaale,“ seletas ta.
Artma jutu järgi võtab Soomaa reisi ette umbes 70 veist.