Vindi Volli: Ajad ja kombed

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vindi Volli.
Vindi Volli. Foto: Pärnu Postimees

Mõne mehe arvates olevat küll väga hea seadus, aga mind hakkab juba ära väsitama. Eile näiteks mängisime meestega kaarte. Mina olin kogemata Juhannesega paaris ja kaks tükki olid veel paaris ja mina lõin ässaga mingisugust naist ehk otse öeldes emandat ja Juhannes põrkas tooli pealt püsti ja tuli kallistama. Siis sai mu ruutu kuus risti soldati käest tappa ja Juhannes muudkui kallistas nagu mõni poliitbüroo liige.

Ma saan aru küll, et nüüd on seaduslik ja kõigil hea meel takkaotsa, aga misjaoks sedasi avalikus kohas ennast avalikustada, jääb mõistatuseks.

“Ega ma paha pärast,” palus Juhannes andeks. “Näe, eile käisin võrkpalli vahtimas ja seal mehed muud ei teegi, kui kogu aeg musitavad. Löövad palli põrandale, annavad üksteisele musi. Löövad lakke, annavad jälle musi. Polegi aega võita ega kaotada, muudkui musitavad. See on sihuke vanade eestlaste komme ja nüüd veel seaduslik pealekauba. Nii et, jah, võta aga heaks.” Ja tuli ja kallistas uuesti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles