Ukrainas võitis Euromaidani revolutsioon

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina presidendil Petro Porošenkol on nüüd ülemraadas piisav seljatagune.
Ukraina presidendil Petro Porošenkol on nüüd ülemraadas piisav seljatagune. Foto: Reuters

Nüüd võib seda küll öelda, sest võimuvahetus – selle pärast revolutsioonid sünnivad ja neid tehakse – on lõpule viidud. Kuna ülemraada valimistega ollakse rahul nii Washingtonis, Brüsselis kui Moskvas, võib tõesti revolutsiooni (november 2013 – november 2014, sest raada ja valitsuse moodustamine nõuab aega) jätta ajalukku ja keskenduda igapäevasele, seaduste järgi toimimisele. Mõistagi Donbassi separatiste ja Krimmi unustamata.

Mis puutub valimiste tulemusse, siis peamiste revolutsioonitegijate – peaministri + ülemraada juhi ja presidendi jagunemine Rahvarindeks ja Petro Porošenko blokiks oli seaduspärane ja ammu tuntud võte: kahe nimekirjaga kogub rohkem hääli kui ühega.

Võiks öelda, et läks täkke, sest koos Lvivi linnapea Andrei Sadovyi Eneseabiga on neil enamus ehk vähemalt 225 kohta raadas. Kui meenutada, et veebruaris tulnuks Viktor Janukovõtš tagandada 336 häälega, aga neid oli ”vaid“ 328 (just sellele iluveale tugines Kremli vallandatud kisa riigipöörde kohta Kiievis), on tark praegugi arve täpsustada. Kuna Ukraina loeb Krimmi jätkuvalt oma osaks ja seal on 12 liikmekohta ja Donbassi 32 ringkonnast toimusid valimised 17s, jääb raadas täitmata 27 kohta. Kuna riigi põhiseadus ütleb, et raadas on 450 kohta, siis – ehkki tegelikult on liikmeid 423 ,– on pool raadast jätkuvalt 225 ja konstitutsiooniline enamus 338! Seda põhiseaduse muutmiseni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles