K, 24.04.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
RUS
ENG
Tellijale

Müürita Berliin ja uus müür idas

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Foto: PP

Viimati 11. juunil vaagisin siinsamas pealkirja ”Kuidas äratada maailmas tähelepanu“ all seda, kuidas poolakad tegid Solidaarsuse osalisest, kuid küllaldasest valimisvõidust 4. ja 18. juunil 1989 sündmuse, mille 25. aastapäeva tähistamiseks maailma tipud Varssavisse sõitsid. Mainisin sedagi, et järgmine suur kogunemine tuleb tänavu 9. novembril seoses Berliini müüri langemise 25. aastapäevaga.

Tegelikult võinuks vahepeal Balti keti 25. aastapäeva puhulgi kokku sõita (pealegi sai Poolas võidukas valitsus ametisse alles 13. septembril 1989), ent suhted Balti riikide valitsuste vahel on jahedad ja Eesti võimukandjate silmis pole Balti keti algataja Edgar Savisaar praegu kõige õigem mees. Mis teha, kui mõeldakse väikselt ja teisele ärategevalt.

Praegu on seis säärane, et Vladimir Putin lasi separatistidel 2. septembril oma režiimidele massi silmis legaalsust anda ja Berliini reageeringuks jäi ”see on mõistetamatu“. Võib teisigi epiteete jagada, kuid see ei tee üldpilti paremaks. Venemaa kontrollib suurt osa Luhanski ja Donetski oblasti idapiirist. Tegelikult polegi seal piiri: vägede sisseviimine ja väljatoomine käib Kremli suva järgi. Minski kokkulepetega ette nähtud piiritsooni loomisest pole juttugi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles