Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis on tavaks saanud korraldada klassitundide kõrval õppesõite, et lõimida eri ainete teadmisi. Seekord käisime Palamuse muuseumis, Raigastvere vaatlustornis, Elistvere loomapargis ja Jääaja keskuses.
Täiskasvanute gümnaasium lõimib õppeaineid
/nginx/o/2018/05/10/7837423t1h508e.jpg)
10. november 2014, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese peatuse tegime Palamusel. Tootsi-lugude kaudu tuttavas koolimajas olevas muuseumis saime „Kevade“ kaudu aimu 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elust. Kes olid „Kevade“ tegelaste prototüübid, millised olid õppeained, kuidas elati internaadis ja palju muudki põnevat oli jutuks selles 1873. aastal valminud endises koolimajas.
Järgmine peatus oli Vooremaa kõrgeimas osas asuva 25 meetri kõrguse Raigastvere vaatetorni juures. See on kant, kus vanarahva pärimuste järgi Kalevipoeg olevat kõige rohkem vägitegusid teinud. Küll kündnud sisse mäed ja järved, millest 13meetrine Kuremaa ulatunud mehele kurguni, 25meetrine Saadjärv aga pastlapaelteni. Küll pillutanud ta siia-sinna kive, küll jätnud maha oma magamise sänge. Neid jälgi võib näha tänapäevalgi, Läänemaa tasandikelt tulnutele avanes igatahes huvitav vaatepilt.
Elistvere loomapargis oli võimalus näha meie metsade asukaid. Kuuldavasti kõige enam külastajatele meeldinud metssiga Mašat me kahjuks taudiohu tõttu ei näinud, kuid muljet avaldasid põdrad, ilvesed, oravad, pruunkaru ja muidugi väike piisonipoiss, kes küll sügavasti magas oma kordades suuremate liigikaaslaste juures.
Kõige pikema peatuse tegime Äksis Jääaja keskuses. Kolmel korrusel olevatest esitlustest võis leida palju huvitavat: miks mammutid välja surid; kas tuleb uus jääaeg; Vooremaa kui jääaja vabaõhumuuseum; Kalevipoeg on muistendites liustikujää võrdkuju. Ja palju-palju veel.
Milliste õppeainetega sel päeval nähtud-kuuldud-korratud teadmised seostuvad? Väga selget piiri polegi võimalik tõmmata. Kas Palamusel kuuldu on kirjandus või ajalugu, Elistveres nähtu bioloogia või kodulugu ja Jääaja keskuses keemia või geograafia? Võimatu on täpselt saadud teadmisi õppeaineti lahterdada ja seda pole vajagi. Oluline on, et õppurite arvates said nad teada palju uut, huvitavat ja vajalikku.