Euroopa segi löönu laiab Aasias

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barack Obama, Xi Jinping ja Vladimir Putin Aasia - Vaikse ookeani majanduskoostöö tippkohtumisel.
Barack Obama, Xi Jinping ja Vladimir Putin Aasia - Vaikse ookeani majanduskoostöö tippkohtumisel. Foto: Reuters

Berliini müüri langemise aastapäevaga ühenduses meenutati korduvalt USA presidendi John F. Kennedy kuulsat lauset ”Ich bin ein Berliner“, mis pani tuhanded lääneberliinlased rõkkama. Lõpuks ometi on mees, kes seisab meie eest! Kui nüüd lisada, et Kennedy tuli seda kohapeale ütlema alles 26. juunil 1963 elik müüriga ümbritsetud/eraldatud sakslased pidid neid kuldseid sõnu ootama kaks aastat, siis … miks nii ja milles seisnes ameeriklaste nii-öelda vahepealne toetus?

Õige vastus on see, et Kreml oskas ka siis vastaspoolt üllatada ja müüri kui säärase ehitamist ei näinud keegi ette. Ikkagi Euroopa! Ameeriklaste vastuseks sai nädal hiljem suure sõjaväekolonni toomine Lääne-Saksamaalt Lääne-Berliini. Mõistagi üle Saksa DV territooriumi. Ligi 500 sõjamasinat liikus mitmes kolonnis, kaasatud olid Suurbritannia ja Prantsusmaa üksused ja võib eeldada, et see lõi pealtnägijad pahviks küll.

Sama operatsiooni – senised üksused tagasi ja uued asemele – korrati iga kolme kuu tagant 1964. aasta lõpuni. Kuna Berliini müür püsis pärast seda veel 25 aastat, siis õiget vasturohtu ei leitudki? Tegelikult mõjutas etenduse lõpetamist alanud suur sõda Vietnamis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles