Pärnumaa vallad teevad isekeskis liitmistehteid

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast võimuvahetust Vändra vallamajas käivad uus vallavanem Jaanus Rahula (keskel) ja alevivanem Toomas Sonts koos üritustel, nii ka Tallinna tehnikaülikooli Särghaua õppekeskuse avamisel. Vasakul on Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste. Kolm omavalitsust peavad liitumisplaani.
Pärast võimuvahetust Vändra vallamajas käivad uus vallavanem Jaanus Rahula (keskel) ja alevivanem Toomas Sonts koos üritustel, nii ka Tallinna tehnikaülikooli Särghaua õppekeskuse avamisel. Vasakul on Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste. Kolm omavalitsust peavad liitumisplaani. Foto: Urmas Luik

Omavalitsusreformi tuha all hõõguvatele sütele lisas hagu riigikontrolli audit, mis kinnitab ümberkorralduste möödapääsmatust, kuigi päevakorrast on maas siimkiislerlik tõmbekeskuste teooria.

IRLi regionaalministri algatatud reformikava eesmärk oli vähendada 2017. aastaks kohalike omavalitsuste arvu 50–60ni nii, et elanike igapäevaelu toimepiirkonnad läheksid kokku koduvalla piiridega ja nad saaksid elukohast olenemata võrdsemalt koheldud. Reformierakondlase Taavi Rõivase valitsus tõmbas omavalitsuste reformikavale piduri. Märtsivalimised on ees ja riigikogu koosseisust ehk valijate tahtest oleneb, kes moodustab uue valitsuse ja mis suunas tüüritakse riigilaeva.

Riigikontrolli hinnangul tuleb kiiremas korras ellu viia omavalitsusreform, mida saab õnnestunuks lugeda siis, kui omavalitsused muutuvad tugevamaks. Ligikaudu 83 000 (sellest 40 000 Pärnus) elanikuga Pärnumaal teevad vallad-alevid isekeskis liitmistehteid. Käesolev ülevaade hõlmab maapiirkonna 18 omavalitsusest neid, millest liitumisjutud kõvemini kostavad, ja eripärast Kihnut.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles