Pärnu koolid teevad luude lappimise asemel meiki

Linna ülejäänud koolidest märkimisväärselt paremas olukorras on Ülejõe ja Hansagümnaasium, milles alles aasta algul tähistati kapitaalremondi lõppemist. Nüüd jookseb garantiiaeg, mille jooksul on ehitaja mure kanda hoolit, et remondi valmimise järel ilmsiks tulnud vead parandatud saaks.

“Likvideeritakse seintesse tekkinud praod, vahetatakse välja defektsed liistud aula põranda parketis ja mõni põrandakate, mis ei ole nii kvaliteetselt pandud, kui peab,” andis Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri ülevaate töödest, mis suve vältel koolimajas tehtud.

Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill on aga tänu võlgu lumeuputusele, mis näitas kätte hõredad kohad koolimaja katuses. “Katuse vahelt hakkas vett tulema ja eks natuke tuli lae ja seina peale,” täpsustas Kikerpill.

Õied varjavad auke

Rääma põhikooliski tõi talv koolimaja kesise olukorra väga selgesti esile. Katusele langenud lumi sulas lahinal läbi kahe korruse ja rikkus eelmisel suvel remonditud koridori, kus algklasside lapsed vahetunde veedavad. Laest ladiseva vee püüdmiseks oli põrand kogu koridori pikkuses kaetud ämbrite, kastide ja tekkidega. Õpilased hiilisid seinaääri pidi ja katsusid kuiva nahaga klassi jõuda.

Sel talvel kordub ilmselt sama, sest nagu kinnitas direktor Elmo Joa, ei leidu koolil raha lappimistöödekski, rääkimata ressursist, mis kuluks põhjalikuks remondiks. Majajuhataja värvi- ja pahtlivarust piisavat selleks, et seinalt langenud krohvist jäänud auk üle pahteldada ning sinna lill peale joonistada.

Kõige kurvem seejuures on Joa sõnutsi see, et sügisel tähistatakse Rääma kooli 135. aastapäeva. Koolijuht mäletab, kuidas viis aastat tagasi kooli juubelil näitas üks vilistlane talle enda poolt 1975. aastal seina uuristatud kirja. Äsja direktoriks saanud Joa lubas, et kui härra viie aasta pärast tagasi tuleb, on kool remonditud ja kui koopamaaling ongi alles, siis klaastahvli all. Soovunelmaks see jäigi.

Nipet-näpet ikka saab

Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets läheb oma kooli 20. aastapäevale vastu Joast märksa rõõmsamas meeleolus. Tema juhitud kooli hoone seis on sedavõrd hea, et värske ilme andmiseks pole vaja muud kui natuke värvi ja pahtlit mõnda koridori ja klassiruumi. Tõsi, hoovi poolt tuleb natuke fassaadigi kõpitseda, kuna sealt hakkas niiskus läbi tungima. Ent need tööd ei käi erakoolile tasku pihta.

Raeküla koolgi küsis linnavalitsuselt meretuultest räsitud fassaadi remondiks raha, kuid jäi tühjade pihkudega. Nõnda piirdutakse vaid peaukse ümbrusega, kuhu lähiajal tuleb kinnitada uus silt. Muutub ju kool sellest sügisest Raeküla gümnaasiumist Raeküla kooliks.

Ühele klassiruumidest, kus sügisel hakkavad õppima kõrvalmajast ära toodud algklassilapsed, loodetakse samuti senisest viisakam välimus anda. Rohkemaks koolil sooja, vee ja elektri eest maksmise kõrvalt raha ei jagu. “Ma ei tea, kuidas teised koolid toime tulevad, aga meie eelarve on ju nii napp, et sellest me suudame katta oma halduskulud ainult,” nentis kooli Raeküla direktor Liilia Oberg.

Nagu märkis Vene gümnaasiumi direktor Vladimir Klevtsov, saavad kõik koolijuhid aru, et praegu on raske aeg. “Luksust ei saa lubada, aga teeme kõik, mis võimalik,” kinnitas ta.

Nii näiteks on Vene gümnaasiumis vahetatud välja mõni kraanikauss, siin-seal seintel on õpilaste kraabitud roppused kaetud uue värvikihiga. Kõpitsetakse ventilatsioonisüsteemi kallal. Võimlas aga, kus talvel külm lapsi kimbutama kippus, vahetati linna toetusel ära väiksemad aknad. Suurte tarvis raha ei jagunud.

Tasapisi on oma asju ajanud ka Kuninga tänava põhikool. “Põrandate värvimine ja niisugune nipet-näpet,” märkis kooli majandusjuhataja Koidula Säde. “Me oleme üritanud iga jumala aasta oma asjad korras pidada.”

Samamoodi on tegutsenud Vanalinna põhikool, kus suve jooksul on remonditud klassiruume ja koridore ja selle kõrvalt uuendatud jõudumööda klasside sisustust-mööblit.

Kõige selle tulemusena on koolihoone saanud direktor Pille Tahkeri kinnitusel värske ja puhta ilme. “Ma arvan, et lapsi ootavad 1. septembril ees väga head ja sõbralikud õpetajad ja ilus maja,” ei häbene Tahker oma kooli.

Koidula ja ühisgümnaasium jätkavad sealt, kus tegevust lõpetav Pärnu Koolide Sihtasutus oma asjatoimetustega pooleli jäi. Nii käib Koidula gümnaasiumi ujulas vilgas remonttöö, mis lubab direktor Rein Eglonil uskuda, et juba septembris saavad nii koolipere kui miks mitte muudki huvilised taas sealset basseini nautida.

Peale tavapäraste majasiseste värvimistööde taastatakse Koidula kooli välistrepidki, mis peavad veel enne, kui lapsed kooli jõuavad, uued plaadid saama. “Trepid olid nii lagunenud, et tervisekaitse oleks hakanud juba vahele segama,” mainis Eglon.

Ühisgümnaasium aga võib koolide sihtasutusele olla tänulik selle eest, et need viimaks kooli tööõpetusklassi ette võtsid, sinna uue ventilatsioonisüsteemi paigaldasid ja elektrijuhtmestiku vahetasid. Lõppviimistluse ehk selle eest, et värv ja pahtel seina saaks, kannab hoolt juba kool. “Tervenisti ei muutu seal majas midagi, seadmed on ju kõik vanad, ainult värvime ta natuke ilusamaks,” pole kooli majandusjuhataja Erika Paulseni kinnitusel tegu kapitaalremondiga.

Hea tahe on rahast tähtsam

Täiskasvanute gümnaasiumi suurim muudatus rõõmustab koolis tarkust taga nõudvaid noori lapsevanemaid. Nimelt on usina vilistlase Malle Linki eestvedamisel ja Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse raha toel saanud kooli lastetuba senisest hoopis lapsesõbralikuma ilme.

Varem üksnes koolipinkidest tühjaks tõstetud klassiruumis on nüüd põrand kaetud mõnusa vaibaga. Akende ees aga rõõmsavärvilised kardinad ja seinte ääres uus mööbel, mis mahutab kõike, mis lapsel vaja läheb sellal, kui tema vanem koolipinki nühib.

Täiskasvanud õppuritega sama katuse all tegutsev Pärnu väike vabakool, mis sügisel jätkab tööd Pärnu vabakooli nime all, tõestab samuti, et millegi ärategemiseks pole vaja niivõrd palju raha, kuivõrd head tahet.

“Meie ehitame raskel ajal ka, aga me ehitame tasuta,” muheleb vabakooli juhatuse esimees Kauni Sillat.

Tõepoolest: valmimisel on väliõppeklass, hakatakse rajama jalgrattahoidlat, kool saab ümber aia ja – mis vahest kõige olulisem – vanade, pimedate garderoobide asemele ehitatakse kunstiateljee ja poiste tööõpetuse klass.

See kõik saab võimalikuks tänu isadele-poegadele ja emadele-tütardele, kes oma vabast ajast kooli mõnusamaks muutmise nimel tööd teevad. Sillati sõnutsi on sellises ühises jõupingutuses kaks olulist nüanssi.

“Esiteks see, et me saame asjad tehtud odavalt, ja teine asi on see, et kui poisid on koos isadega midagi valmis teinud, ei lõhu nad seda ja annavad kõigile, kes lõhkuma hakkavad, vastu näppe,” kaitsevad poisid Sillati väitel nagu lõvid oma kooli.

Ehk on teistelgi koolijuhtidel siit midagi õppida.