| |
|
 |
Ligi kuuvanustena Viljandimaal orvuks jäänud mõmmibeebid kosuvad Nigula metsloomade taastuskeskuses ja magavad söögikordade vahepeal oma soojas pesas.
Foto: Kaja Kübar |
|
Mõmmibeebid toibuvad Nigula metsloomade taastuskeskuses
30.01.2008 00:01
Silvia Paluoja, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Nigula metsloomade taastuskeskuses kosub kolm Viljandimaal orvuks jäänud karupoega, eeldatavasti sügisel pääsevad mõmmikud iseseisvasse metsaellu.
Riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni Nigula metsloomade taastuskeskuse juhataja Kaja Kübar ütles, et need on tal sel aastal esimesed hoole alla toodud karupojad. Eelmisel aastal kosus taastuskeskuses kaks mõmmikut. Neist kuulsaim oli Lääne-Virumaalt kolme ja poole kuu vanusena toodud karutüdruk Pänta, kes pärast seda, kui tema ema pesast hirmutati, jäi orvuks ja sattus suvaliste inimeste juurde. Pänta oli esimene karu, kes elas otse pesast toodutest teistsugustes tingimustes ning võis inimestega kokku puutuda, seepärast oli tema saatus minna metsa asemel eraloomaaeda.Sooja ja märja ilma ning kevade läheduse tõttu ergu unega kolmikute ema põgenes läinud nädala lõpul arvatavasti jahikära tõttu pesast ja jättis sinna kolm abitut poega. Sel viisil pesa maha jätnud vana karu ei julge sinna naasta, jahimehed toimetasid mõmmikud Pärnumaale Vana-Järvele. “Pojad olid porised ja märjad, eks nüüd näe, kas neil tervisega seetõttu ka probleeme tekib,” seletas Kübar, kellel on paarikümne karupoja kasvatamise kogemus. “Need kolm on suhteliselt ühes kaalus, pealtnäha on küll üks pisut suurem, kaaluvad pooleteise kilo ringis,” iseloomustas karukasuema umbes kuuvanuseid poegi, kelle jalad veel keha ei kanna. Kübar rääkis, et tema hoole all on olnud nii neist vanemaid kui nooremaid karupoegi. Nigula metsloomade taastuskeskuses kosuvad mõmmilapsed umbes 35kilosteks, kasvavad eritingimustes, et nad iseseisva metsaeluga hakkama saaksid. Loodusesse laskmine oleneb hoolealuste arengust ja jääb tavaliselt poole aasta ringi. Võrdluseks võib tuua, et Venemaal, kus ka karupoegi spetsiaalsetes keskustes üles kasvatatakse, lastakse nad metsa tavaliselt kuue kuu vanustena. Taastuskeskuses on kõige rohkem korraga olnud kuus karupoega. Ühel karuemal on tavaliselt pesakonnas kaks-kolm poega, kuid isegi kuus on neid korraga koopas ilmale toodud. Nigula metsloomade taastuskeskus alustas tegevust 1993. aastal. Esimesena sai seal abi noor hiireviu, kelle pesa hävis ja kaaslane hukkus metsaraidurite tööhoos. Metsas jahipidajad, eriti just koertega jahimehed, ATVdega sõitjad ja metsatöölised peavad olema ettevaatlikud, sest soe ja märg ilm ning kevade lähedus on muutnud karude une erguks.
|
