Via Baltica Pärnu ümbersõidutee ehitatakse ühetasandilisena, sest tee-ehitust 85 protsendi ulatuses rahastava Euroopa Liidu normide järgi pole kolm eritasandilist ristmikku ning 1,2 kilomeetri pikkune sild üle Pärnu jõe majanduslikult tasuv.

Maanteeameti korraldatud projekteerimise vähempakkumise võitnud Taani firma Cowi AS Eesti-poolse partneri Reng ASi projektijuhi Silvar Savolaineni jutu järgi maksaks Pärnu ümbersõidutee ligikaudu miljard krooni. Kolme viadukti rajamine lisaks sellele miljardi, mis Cowi tehtud tasuvusuuringu kohaselt pole mõttekas.

120-leheküljelises tasuvusuuringus analüüsitakse paljusid aspekte, töö enda lubas Savolainen peagi maanteeameti Interneti koduleheküljel asuvas Pärnu ümbersõidu portaalis avalikustada.

Linnabussid lõpetavad linnapiiri juures

Pärnu ümbersõidutee läbib kogu linna ja jaguneb kolmeks lõiguks: Tallinna ja Haapsalu maantee läbimurdeks, lõiguks Saugast haiglani ning haigla ja Raeküla vaheliseks ühenduseks.

Tallinna ja Haapsalu maantee läbimurre on tavaline maantee, mille kummaski suunas üks sõidurada.

Maanteest lääne pool kulgeb terves ulatuses kergliiklustee. Praegune metallsild Sauga jõel demonteeritakse, selle kõrvale allavoolu ehitatakse raudbetoonsild koos kergliiklusteega.

Sellel teelõigul on neli ringristmikku. Fooriristmik on kavakohaselt ainult ristumine Tallinna maanteega.

Pärnu liikluskomisjoni initsiatiivil huvilistele Via Baltica Pärnu ümbersõidutee projekti tutvustanud Savolainen ja Rengi vanemkonsultant Jaan Kaarnaväli tõid ühe probleemina välja linnabusside peatuse Vana-Pärnu lõpus. Linnapiiri lähedale Haapsalu maantee ja Lihula maantee eraldi sõidusuundadeks hargnemise algusesse on kavandatud kaks kaubakeskust, mille ühine linnabussipeatus on planeeritud Nurme tee algusesse vahetult linnapiiri äärde.

Kaarnaväli jutu järgi oleks mõistlik, kui buss sõidaks linnapiirist edasi, pööraks sadamatee algusesse kavandatud ringil ümber ja teeks peatuse tulevase lasteaia juures. See aga eeldab Pärnu linnavalitsuse ja Audru valla kokkulepet, sest seni on Pärnu linn tellinud bussiliikluse üksnes linna piires.

Nurme tee algus jääb tulevikus tupikuks ja bussid hakkavad sõitma mööda uut teed. Ülejäänud osa Nurme teest võiksid kasutada raskeveokid Tallinna suunas liikumiseks ja vastupidi, kuid tee on lagunenud ja niipea korda ei pruugi saada.

Teine variant sadamast tulevatele raskeveokitele oleks Tallinna ja Lihula maantee läbimurde kaudu Tallinna maantee ja Ehitajate tee ristmikuni sõita ning teha vasakpööre Tallinna poole. Sadamast Riia poole liikuvad autod sõidavad Tallinna maantee ja Ehitajate tee ristmikust mööda Ehitajate teed Papiniidu silla poole.

Ehitajate teel on roheline laine

Via Baltica Pärnu ümbersõidutee algab Pärnu linna piirist ligi 1,1 kilomeetrit Tallinna pool. Pärnut läbiv 1. klassi maantee ehitatakse eraldatud sõidusuundadega, kummaski suunas kaks sõidurada. Maanteest lõuna pool kulgeb paralleelne kergliiklustee, jalakäijad saaksid üle Ehitajate tee seitsme tunneli kaudu.

Saugast Pärnu poole hakkab uus Via Baltica kulgema vana tee kõrvalt. Vana Tallinna maantee jääb tulevikus tõenäoliselt kohaliku liikluse tarvis.

Enne linnapiiri, praeguse bussipeatuse juurest hakkab uus Via Baltica Tallinna maanteest lahknema, tulles piimakombinaadi tagant Ehitajate tee ja Savi tänava ristmikule. Uus tee kulgeb paralleelselt Turba tänavaga, mis rekonstrueeritakse täielikult, või kattub sellega osaliselt.

Savi ehk KEKi ristmikul ei saa sadama poolt tulles vasakule uuele Via Balticale Tallinna poole keerata. Raske öelda, kas sadamast tulevad raskeveokid hakkavad kasutama Nurme teed või vana Tallinna maanteed pidi Saugasse sõitmist, tõenäoliselt sõltub see nii teede seisukorrast kui massipiirangutest.

Ehitajate teele tuleb seitse fooriristmikku: uue maantee ja Tallinna maantee ristmik Salu tänava piirkonnas, Tallinna maantee ja Lihula maantee läbimurde ristmik, piimakombinaadi ristmik Tallinna maantee ja Savi tänava vahel ning Savi, Raba, Niidu ja Tammiste tee ristmik. Kõik need seatakse rohelisse lainesse, et autojuhid saaksid 70kilomeetrise tunnikiirusega sõita.

Kaarnaväli ütles, et fooriristmikud ammendavad end 40 aastaga. “2040. aasta paiku aga võiks juba tõelist ümbersõiduteed, mitte linnast läbiminevat trassi kaaluda,” lausus ta.

Ainult parempöördega ristmikeks jäävad Kuldse Kodu sissesõit ning Kirsi, Lina ja Ristiku tänava ristmikud. Oja tänava ristmik suletakse.

Kas linna piires kuhugi ka müratõkkeid paigaldatakse, pole teada. Maanteeameti peadirektori abi Tiina Reismanni jutu järgi on neid hädasti vaja paljudesse kohtadesse, paraku sunnib maksumus karme valikuid langetama.

10. mai Pärnu Postimehes kirjeldatud Kuldse Kodu bussipeatuse, Raba ristmiku parempöörde puudumise jms kohta sõnas Kaarnaväli, et eelprojektis ei pruugi olla kõiki bussipeatusi ja mahasõite.

“Loomulikult on bussipeatus vana ja uue Kuldse Kodu vahel, loomulikult saab Raba ristmikult paremale keerata,” lausus Kaarnaväli.

Küsimusele, miks kergliiklustee Kirsi tänava juurest mõlemal pool teed lõpeb ja jätkub ainult linna pool, vastas Kaarnaväli, et taanlased olid sellegi vastu. “Me pole nii rikkad,” kirjeldas ta nende suhtumist.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: