Turba kaevandamine mõjuks rabamaastikule nii, nagu pildil on näha. Foto: Mati Kass

Pärnu maakonna teemaplaneeringu järgi on see aga Pärnut ümbritseva rohevõrgustiku tuumala, linna kaitsemets, mis väärib nii Pärnu maavalitsuse, Sauga valla kui Pärnu linna silmis säilitamist.

Rääma raba laiub Pärnu linna ja Sauga valla piiril paaril tuhandel hektaril. Kilksamal Karukäpa talus toimunud raba tulevikku käsitleval seminaril näidati pildil kaht vastandlikku maastikku, songermaad meenutavat kultiveeritud turbavälja ja laukasilmadega raba rohelust ning esitati küsimus, kumba me linnaserval, elamuarenduste lähedal näha tahame.

Üks ees, teine järel

Biolan Baltic tahab Rääma raba turbast valmistada kasvusubstraate, mida kasutatakse aianduses taimede kasvatamisel. Taotletav mäeeraldis teenindusmaaga 500 hektaril jääb Rääma turbamaardla lääneossa, mida ettevõte plaanib aastate jooksul kasutusele võtta etapi kaupa, esimeses etapis 150 hektaril.

Rääma rabas kaevandab praegu ainsana turvast Torfex AS. 126,33hektarisest mäeeraldisest raba põhjaosas on juba ammendunud 36 hektarit, praegusest turbatootmisalast jätkub turvast veel kümneks aastaks.

Torfexilgi on soov oma turbatootmisala laiendada. Kui Biolanile luba väljastatakse, pole Torfexile keeldumiseks õigustust. See aga võib tähendada juba kogu loodusliku rabamaastiku hävingut.

Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudi maastikuökoloogia osakonna juhataja Mati Ilometsa sõnade järgi tuleb arvestada kaevandamise mõjuga pikkade aastate vältel, sest kaeveluba saades jätkuks ettevõtteil Rääma rabas tegevust vähemasti 30-40 aastaks.

Biolan Balticu arendusdirektori Kaupo Variku väitel võib aga need kaks vastandlikku pilti omavahel sobitada: raba ühes servas saab tootmist arendada ja teise on ettevõte valmis laudteid ja vaatetorne rajama, et inimestel oleks koht, kus loodust nautida.

Ettevõte lubab kasutatud aladel rabamaastiku vaevalise taastamistöö ette võtta ja anda tööd 63 inimesele.

Palju ohte

Biolani kavandatud turbatootmisala jääb Sauga aleviku Hirvepargi korterelamutest umbes 300 meetri kaugusele, neid eraldab vaid paarikümne meetri laiune kõrghaljastus, mis peaks arendaja nägemust mööda kinni hoidma turba kaevandamisega kaasneva tolmupilve ja müra. Ent rabast paistavad majad metsa vahelt kenasti ära.

Kui vaja, on arendaja valmis istutama puid juurde. Arvestades, et lähim majapidamine jääb mäeeraldise põhjaküljest ligikaudu 300 meetri kaugusele, on eeldatav müra seal 64-68 detsibelli, mida võib võrrelda pideva monotoonse raadiokuulamisega.

Turba kaevandamisega kaasneb kõrge tuleoht, mis võimendub eriti kuivade suvede ja tugeva tuulega. Tuleoht püsib kuivendatud rabas kõrge seetõttugi, et linn on otse siinsamas, inimestel on kerge rappa pääseda ja tulesäde maha jätta.

Pärnu maavalitsuse planeeringunõunik Tiiu Pärn selgitas, et kaevandamise mõju tuleb hinnata laiemalt kui ühe küla või valla kontekstis. Peab kaaluma, milline on mõju piirkonna turismimajandusele ja kogu sotsiaalsele infrastruktuurile.

Nagu Eestis on juhtunud, võib tule kontrolli alt väljumisel olla tagajärjeks turbaväljade ulatuslik põleng, mis Rääma raba puhul seiskaks liikluse Via Baltical ja halvaks elu nii Sauga alevikus kui Pärnu linnas.

“Kujutage ette, kui on põhjatuul, suvel ilusate ilmadega on Pärnu rannas 10 000 inimest ja siis need kõik on tossu käes,” kirjeldas planeeringunõunik.

On teisigi ohte, mida tuleb arvestada: kas raba kuivendus võib ümberkaudsed kaevud tühjaks jätta, millist mõju avaldab raba kuivendades suure hulga rabavee suunamine jõkke ja sealt edasi merre.

“Kui lähen Lavassaare rabasse turbatootmisalale, on seal natuke teistsugune mikrokliima, teistsugused tuuled. Pärnu rannas on näiteks selle tõttu ilusad ilmad, et laht soojeneb ja pilved surutakse kaugemale. Kuidas kaevandamine siin hakkab mõjuma, vajab analüüsi,” selgitas Pärn.

Vald teeb otsuse

Pärnumaa keskkonnateenistus kiitis pärast mitut arutelu ja täiendusi tänavu märtsis heaks Biolani Rääma raba kaevandamise keskkonnamõjude hindamise (KMH).

KMH ei tähenda, et ettevõttel oleks nüüd õiguspärane ootus kaeveluba saada, vaid selle eesmärk oli anda kaevandusloa väljastajale ja kohalikule omavalitsusele teavet võimalike keskkonnamõjude kohta. Vastavalt maapõueseadusele on maavara kaevandamise eeldus kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Peale selle tuleks ettevõttel ületada veel takistusi. Et kavandatav turba kaevandamine on vastuolus mitme kehtiva planeeringuga, eeldab nende muutmine nii Sauga vallavalitsuse, Pärnu linnavalitsuse kui Pärnu maavalitsuse nõusolekut. Lisauuringud tuleb teha tuleohutuse, müra ja raba linnustiku kohta, et selgitada välja kaitsealuste liikide pesitsuspaigad, korrigeerida vajadusel turbatootmisala piire ja kasutamistingimusi.

Sauga vallavanema Lembit Rebase jutu järgi eelistab vald kõikjal ümber Rääma raba elamuarendust, ja see ei soosi hoogsat turbakaevandamist.

“Rääma raba on muutumas meie valla keskväljakuks. Elamuarendused on mõlemal pool, mistõttu pole enam vahet, kustpoolt tuul puhub,” selgitas vallavanem. Sauga vald pole ametlikku seisukohta kaevandamise osas vastu võtnud, põhjendades seda uue üldplaneeringu koostamisega.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: