UUS! Eilsel kohtumisel Rail Baltica Euroopa koordinaatori Pavel Telickaga kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et Eesti pooldab Tallinna-Tapa ja Tartu-Valga raudteeliini uuendusel etapiviisilist tegevuskava.
Aastatel 2008-2009 remonditakse AS Eesti Raudtee omavahenditest Tartu-Valga ja aastatel 2009-2010 Tallinna-Tapa vaheline raudteelõik. Pärast seda saaks rongid seal sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis, rääkis Parts ministeeriumis toimunud kohtumisel.
Taani firma Cowi AS koostatud Rail Baltica tasuvusuuringus pakutakse Euroopa Komisjonile kolme arendusvarianti. Neist esimene, mille Parts valis, tähendab Vene rööbaste rekonstrueerimist, et Tallinnast Kaunaseni saaks sõita keskmiselt 120kilomeetrise tunnikiirusega. 2006. aasta hindades maksab see 979 miljonit eurot.
Teine variant tähendab Vene rööbaste remonti nii, et sõita saaks kiirusega 160 kilomeetrit tunnis. See maksaks juba 1 546 000 000 eurot.
Parts ei välistanud teist varianti, kuid ütles, et enne on vaja detailset tasuvusanalüüsi, keskkonnamõju hinnanguid ja tehniliste parameetrite arvutisi kuni eelprojekti koostamiseni välja. Kui need on olemas, taotletakse koos Läti ja Leeduga kaasrahastamist Euroopa Liidu transpordivõrgustiku 2007.-2013. aasta eelarvest.
Tänases Äripäevas kritiseeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann Partsi, et Eesti ei investeeri erinevalt Lätist, Leedust ja Poolast Rail Balticasse euroraha. Investeeringuid tahetakse teha Eesti Raudtee kaubavedude arvelt, kuid äriplaanis ette nähtud 900 miljonit krooni võib Eesti ja Venemaa suhete pingestumise tõttu saamata jääda.
Pärnut puudutab Cowi töös pakutud Euroopa standardrööpmelaiusega Rail Baltica, milleks ehitataks uus trass läbi Pärnu. See maksaks 2,3 miljardit, elektrivarustuseta 1,8 miljardit eurot 2006. aasta hindades.
Ennustatav reisijate maht Tallinna ja Riia vahel oleks 300 000 - 500 000 inimest aastas. Oluliselt suureneks kaubavedu, mis koliks osaliselt maanteelt raudteele. Oodatav kasu pole aga piisav, et selleks miljardeid kulutada.
