Are jõgi voolab vabalt oma sängis

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Are vallavanem Lauri Luur lasi esimesena Are jõkke selle päriselanikud silmud, kes vongeldes silmist kadusid. Pärivere paisu lammutamisega kadus Are jõelt esimene ja ainuke kalade rändetõke 29 kilomeetri pikkuselt jõelt enne selle suubumist Sauga jõkke.
Are vallavanem Lauri Luur lasi esimesena Are jõkke selle päriselanikud silmud, kes vongeldes silmist kadusid. Pärivere paisu lammutamisega kadus Are jõelt esimene ja ainuke kalade rändetõke 29 kilomeetri pikkuselt jõelt enne selle suubumist Sauga jõkke. Foto: Urmas Luik

Põlluaasa talu perepoeg Kert Alamaa rääkis eile hommikul Are jõe ääres, et nüüd ei valgu ilmselt vesi tema maja alusesse keldrisse, sest pais on lammutatud.

“Oleme jõele kõige lähem talu, pool kilomeetrit siit, ja kevaditi suurte vetega pressis maja alla keldrisse vesi sisse, magistraalkraavi pidi tuli,” seletas Alamaa, kuidas enne Pärivere paisu lammutamist põllutaguses talumajas elu käis.

Are ehk Mõnuvere jõele ehitati pais 1979. aastal. Tollal nimetati seda niisutusrajatiseks, mis oma eesmärki täitis teadaolevalt vaid korra. Betoonrajatis 12meetrise autosilla all tõkestas kalade vaba pääsu ülesvoolu 350 meetrit enne Are jõe suubumist Sauga jõkke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles