Korteriühistute liit: talvel tuleb kütta tühjalt seisvaid kortereidki

Talv toob Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnutsi teravalt esile tühjalt seisvate korterite probleemi: omanikud seal sees ei ela ja jätavad need elamispinnad kütmata, teatas korteriühistute liit.

"Samal ajal peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt 18 plusskraadi," rääkis Mardi. "Praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast: külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad naaberkorterite elanikud. Seaduseski on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik."

Mardi väitel tuleks kindlasti kontrollida, kas küttesüsteem funktsioneerib ka külmema ilmaga tõrgeteta, tuleohutusseadmed on nõuetekohaselt paigaldatud ja signalisatsioon töökorras. "Õnneks on paljudes suurtes majades küttesüsteemid renoveeritud ja korralikult hooldatud," märkis Mardi, kelle sõnutsi tuleks kontrollida radiaatoreidki. "Kui need lähevad ebaühtlaselt soojaks või ei tööta termoregulaator, võib neisse olla kogunenud sade ja radiaatorid vajavad juba professionaalset puhastamist. Samuti peaksid korteriühistu liikmed hoolitsema selle eest, et ühistu saaks näiteks avarii korral nendega ühendust võtta ja siis oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse tagatud."

Mardi nentis, et palju kütmisega seotud tuleõnnetusi esineb kombineeritud küttega majades, kus osaliselt on säilinud ahiküte. "Suur risk on katkised ja hooldamata küttekolded ja vananenud elektrijuhtmed, aga ka elektriseadmete vale kasutamine ja hooletu ümberkäimine lahtise tulega," rääkis ta. "Kui ahiküte küttesüsteemina majas kasutusel on, tuleb korstende regulaarse hoolduse eest hoolitseda ja kindlasti järgida tuleohutust. Ahiküttega majade osa ühistute hulgas on siiski väike, üha enam minnakse väikestes korterelamutes üle muudele küttelahendustele."