Valitsuskabinet tõmbas kohalike arvamusele vee peale

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui Põhja-Pärnumaal jäi kohalike kokkuleppe asemel peale konsultandi pakutud Rail Balticu trassi valik, käivad Lõuna-Pärnumaal septembrist tulevases raudteekoridoris geodeetilised uuringud.
Samal ajal kui Põhja-Pärnumaal jäi kohalike kokkuleppe asemel peale konsultandi pakutud Rail Balticu trassi valik, käivad Lõuna-Pärnumaal septembrist tulevases raudteekoridoris geodeetilised uuringud. Foto: Ants Liigus

Nagu välk selgest taevast põrutas Põhja-Pärnumaa nelja omavalitsusse sisse teadmine, et Rail Balticu trassivalikul vilistab valitsuskabinet kohalike elanike arvamusele ja põhjendatult tehtud ettepanekutele.

Valitsuskabineti toetus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud Rail Balticu raudteeühenduse trassikoridorile tõmbas piltlikult öeldes vee peale Vändra, Tootsi, Tori ja Are valla ligikaudu 8000 elaniku arvamusele, et nende ettepanekutel on nii tähtsa tulevikuobjekti planeerimisel kaalu.

Ärevus on seda suurem, et riigikogu menetleb planeerimisseaduse eelnõu, millesse on sisse kirjutatud uudse mõistena riigi eriplaneering. Seaduseelnõuga nähakse ette, et riigi eriplaneeringu eesmärk on olulise ruumilise mõjuga ehitiste püstitamine, mille asukohavalikul või toimimisel on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ning mille korrektne realiseerimine on ajakriitiline ja ressursimahukas. Üks selliseid ehitisi on tuleviku kiirraudtee Tallinnast Poola piirini. Eestisse jääb sellest 211 kilomeetrit hinnangulise maksumusega 1,1 miljardit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles