Hülgejahist ei saagi ainuüksi Kihnu jahimeeste privileegi

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnust pärit Annely Akkermann käis riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena Soomes kaemas, kuidas hülgejahti tänapäeval peetakse, ning oli valmis seda jagama Pärnu Postimehe lugejategagi.
Kihnust pärit Annely Akkermann käis riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena Soomes kaemas, kuidas hülgejahti tänapäeval peetakse, ning oli valmis seda jagama Pärnu Postimehe lugejategagi. Foto: Erakogu

Kihnust pärit Annely Akkermann, riigikogu Pärnumaalt valitud liige, kes on seisnud Eestis rannarahva vana tava – hülgejahi ellukutsumise eest, käis Soomes oma silmaga kaemas, kuidas see hülgeküttimine õigupoolest käib.

“Soomes hakati hülgeid küttima 1977. aastal rangelt limiteerituna,” rääkis Akkermann. “Aga kuna hüljeste populatsioon on seal väga arvukas ja nende küttimine keerukas, on lasta lubatud isendite arv aasta-aastalt kasvanud.”

Soomes võimaldatakse jahimeestel aastas lasta tuhatkond hüljest, tegelikult kütitakse keskeltläbi kolm korda vähem. Lubatud on nii viiger- kui hallhüljeste jaht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles