„Nad on minu isetud päästjad …“

Esmalt Astast endast. Hooldekodusse sattus naine jalgade pärast – ei saanud korteris liikumisega üksi enam hakkama. Ta on olnud karjäärile pühendunud naine, kes eraelust loobunud tööedu kasuks. Seepärast ei kurvastanud ta eriti, kui hooldekodu kõne alla tuli. Selle tee oli ta valinud juba siis, kui ei soovinud meest ega lapsi, vaid eelistas karjääri ja vabadust. Nüüd on ta üksi, elus sugulasi teada vaid üks. Too sõitis omal ajal Venemaa avarustesse õnne otsima ja kadus, siiani pole mingit infot. Kas enam elabki?