Pärnu Mai kool osutus valituks koolidevahelisse strateegilisse koostööprojekti Erasmus+, mille teema on „Loodusteaduste õpetamise eri metoodikate uurimine tõstmaks õpilaste motivatsiooni ja teaduslikku kirjaoskust“.
Mai kooli õpetajad olid Erasmus+ projektiga Maltal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti koordineerib Malta riigi St. Claire College Secondary School Pembrokis. Teema on ülimalt oluline, sest kogu Euroopas on suurenenud huvi loodusteaduste õpetamise metoodikate vastu, samuti otsitakse võimalusi loodus- ja reaalhariduse populariseerimiseks õpilaste hulgas.
Et kõigis riikides napib inseneriharidusega spetsialiste, on väga oluline tõsta õpilaste huvi ja motivatsiooni õppida loodus- ja reaalaineid. Järjest olulisemaks peetakse loodus- ja reaalainete õpetamise juures nüüdisaegseid õpetamismeetodeid.
St. Claire College Secondary koolis toimus 10.–12. detsembrini projektipartnerite esimene kokkusaamine. See kool on osalenud samalaadses rahvusvahelises koostööprojektis PRIMAS, kus 12 riigi 14 ülikooli õppejõud töötasid koos koolidega, et arendada matemaatika ja loodusteaduste õpetamise metoodikaid.
Peale Eesti osalesid esimesel projektikokkusaamisel õpetajad Maltalt, Lätist, Hispaaniast, Ungarist ja Sloveeniast. Iga riik tutvustas oma haridussüsteemi, võrreldi loodusainete õpetamise ainekavasid. Mai kooli informaatikaõpetaja Tiiu Leibur tutvustas kohtumisel digitaalseteid õppimisvõimalusi, infojuht Hanno Saks andis ülevaate Eestist kui e-riigist ja projekti koordinaator Kaja Tammetalu tutvustas Eesti haridussüsteemi ja haridusministeeriumi algatust „Huvitav kool“.
Tähelepanu vääris Malta riigi haridussüsteem, millest meil on nii mõndagi õppida. Muljet avaldas eri soost õpilaste eraldi õpetamine, samuti see, et kõik õpilased kannavad koolivormi. Hästi on korraldatud õpilaste transport kooli ja koju: pärast tundide lõppu ootasid õpilasi koolibussid.
Väga hästi toimib õpilaste aitamiseks mõeldud tugisüsteem. Nägime emotsioonide ja sotsiaalsete oskuste õppimise klassi, kus õpilastele õpetatakse suhtlemistehnikaid. Põgusalt tutvustati Maltal tõelise haridusliku pöörde esile kutsunud õppekava põhioskuste programmi (CCP). Selle eesmärk on võtmepädevustel põhineva õppe abil tõsta hariduslike erivajadustega õpilaste edasijõudmist tavakoolis. CCP programm keskendub õppimisoskuse, emakeeleoskuse, võõrkeeleoskuse, matemaatikapädevuse arendamisele, luubi alla võetakse ka teaduse ja tehnoloogia aluste õpetamine.
Haridussüsteem Maltal on väga toetav. Vanemad võivad panna oma lapse tavalisse kooli, kiriku- või erakooli. Alg- ja keskkoolid on kõikides Malta regioonides. Igas külas on lasteaed lastele alates kolmandast eluaastast.
Maltal on kutseõppekeskused ja üks ülikool – Malta ülikool. Õppetöö on koolides valdavalt ingliskeelne, mis annab õpilastel hea võimaluse jätkata õpinguid kogu Euroopas ja kaugemal.
Projektipäevad Maltal olid töised. Töö käigus lepiti kokku projekti eesmärgid ja ühised tegevused, milleks on loodusteaduslike õpetamismetoodikate jagamine eri riikide õpetajate vahel ja metoodikate analüüsimine videosse salvestatud tundide alusel.
Kolme projektipäeva jooksul oli projektikülalistel võimalik tutvuda ka Malta vaatamisväärsustega. Külastasime Malta pealinna Valettat ja huvitava ajalooga linna Mdinat. Valetta on kantud UNESCO maailmapärandi nimestikku. Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem saareriik. Malta riiki peetakse õigustatult Vahemere pärliks. Kliima on Maltal lähistroopiline-vahemereline, aasta keskmine õhutemperatuur on 18,6 kraadi. Elanikke on Maltal umbes 405 000. Suvel on kuum ja maltalastel on probleeme joogiveega.
Järgmisel projektikohtumisel saadakse kokku Hispaanias.