Maakoolid jõudsid gümnasistide tasuta lõunaga valitsusest ette

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolilõuna toetust makstakse koolipidajatele alanud aasta esimesest päevast, arvestuslikult on see 78 senti õpilase kohta.
Koolilõuna toetust makstakse koolipidajatele alanud aasta esimesest päevast, arvestuslikult on see 78 senti õpilase kohta. Foto: Ants Liigus

Maapiirkonnas on jõutud gümnasistidele tasuta koolilõuna pakkumisega seadusest ette, arvestusliku 78 sendi kohta õpilasele möönavad koolipidajad, et abiks ikka.

Aasta esimene päev tõi haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas mitu seadusemuudatust, sealhulgas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mille alusel makstakse edaspidi koolipidajatele koolilõuna toetust ligikaudu 22 000 gümnasistile. Nende tasuta koolilõuna katteks kulub riigieelarvest üle kolme miljoni euro aastas.

Kuigi valitsus otsustas juba enne läinud aasta jaani 5. juunil peetud istungil muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, et tagada koolipidajatele koolilõuna kulude katmise toetus peale põhikooliõpilaste ka keskhariduse omandajatele, käivad soov ja tegelikkus eri jalga.

Puudulikud andmed

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uue redaktsiooni paragrahv 42 lõige 4 ütleb, et koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ja koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab vabariigi valitsus. Lõige 5 sätestab, et koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.

Valitsuse otsusest tulenevalt maksab arvestuslik koolilõuna 78 senti õpilase kohta.

Vahetult uue õppeveerandi eel 4. jaanuaril „Aktuaalses kaameras“ esinenud sotsiaaldemokraadist haridusminister Jevgeni Ossinovski tõdes, et tasuta koolilõunat saab gümnaasiumiõpilastele pakkuda vaid koostöös kohalike omavalitsustega. Samas tunnistas minister, et haridus- ja teadusministeeriumil ei ole veel andmeid, millised omavalitsused maksavad gümnasistide koolilõunaks lisatoetust.

Linnad ja vallad on koolipidajatena saanud palli oma väravasse ja löövad selle ministeeriumile tagasi väitega, et seadusemuudatus võeti vastu ajal, mil eelarved olid koostatud ja gümnasistide lõuna lisatoetus neis ei kajastu.

Jätavad lahterdamata

“Meil on vallaeelarves koolilõuna toetus ja keskeltläbi on meie koolilõuna maksumus üks euro ja kaks senti,” ütles Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets.

Saarde vald on katnud viis aastat gümnasistide koolilõuna oma eelarvest ja kuigi kolmandik ligemale 90 gümnaasiumiõpilasest käib Kilingi-Nõmme väljastpoolt valda, ei ole direktori sõnade kohaselt mõttekas koormata arvepidamist nii-öelda omade ja muude üle ning jälgida, kes ja kas on pangaülekande teinud.

Aasamets selgitas, et õpilaslõuna maksumus sõltub sellest, kas kasutatakse erafirma teenust ja millise rea peal õpilaste toitlustamine eelarves jookseb.

“Meile teeb see aimult rõõmu, et valitsus otsustas gümnaasiumiosa õpilastele tasuta koolilõunat pakkuda,” lausus Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu.

Rõhu jutu järgi on Tõstamaa vald kolm viimast aastat katnud keskkooliosa õpilaste lõuna ja pole vahet teinud, kes oma vallast, kes väljastpoolt seda.

“Meie koolilõuna jääb enam-vähem arvestusliku piiresse, aga maa- ja linnakoole ei saa omavahel võrrelda, sest kui firma toitlustab, arvestatakse toidu hinnasse piltlikult öeldes ka supipoti maksumus. Meil on kokk kooli palgal,” selgitas Rõhu.

Tõstamaa keskkooli direktor Toomas Mitt lisas, et paarikümnest 10.–12. klassi õpilasest viiendik on väljastpoolt oma valda.

Häädemeeste keskkooli direktor Raimu Pruul ütles, et valla eelarvest on õpilaste lõuna maksumust kaetud aastaid ja kuigi vallavolikogu koosseis on vahetunud, pole keegi sellist otsust muutnud. Keskkooliosa 36 õpilasest vaid kaheksandik õpib Häädemeestel teistest omavalitsustest.

“Abiks ikka,” ütles Pruul, pidades silmas koolilõuna riigipoolset 78sendist toetust õpilase kohta. “Tegelikult tuleb koolilõuna kallim, meil keskeltläbi üks euro ja 30 senti õpilase kohta, arvestades vee ja muid maksumusi.”

Häädemeeste abivallavanem Toomas Abel kinnitas, et nemad ei erista omi ja võõraid ega ole ühegi õpilase käest lõunatoidu raha võtnud.

Tegelikult kallim

Vändra alevivalitsuse korraldusega 1. veebruarist 2013 on 10.–12. klasside õpilaste koolilõuna maksnud siiani 90 senti. Koolipidaja esindaja, alevivanem Toomas Sonts lausus, et selle rahaga katab ainult toiduained, tegelikkuses on koolilõuna keskeltläbi 50 senti kallim. Sontsi arvates tuleks riigis tõsta koolilõuna maksumus vähemalt ühe euroni õpilase kohta nii põhi- kui gümnaasiumiosas.

“Ministril on väga hea öelda, et anname lastele tasuta toidu, aga tegelikult on see toetus ja kohalikule omavalitsusele on pandud jälle lisakohustus. Mingi probleem ei oleks olnud valitsusel tõsta kohalike omavalitsuste tulumaksu protsenti, et selle arvelt katta ka koolilõuna maksumus,” arutles Sonts.

Toitlustamisel ei lahterda alevivalitsus pea 70 gümnasisti omadeks ja teisteks ning suhtub neisse kolmanda õppeveerandi algusest tasuta lõunat pakkudes ühtemoodi.

Halinga vallavanem Ülle Vapper tõdes, et 78 senti katab Pärnu-Jaagupi gümnaasiumis ainult toiduainete maksumuse. Lisanduvad lõunasöögi valmistamise kulud – vesi, elekter, küte ja köögipersonali palk –, neid juurde arvestades kujuneb tegelikuks maksumuseks õpilase kohta üks euro ja 85 senti. Seega moodustab riigi toetus kolmandiku koolilõuna maksumusest.

“Armastus käib kõhu kaudu ja kui lapsel on kõht täis, on tal meel hea,” kostis Vapper, kelle sõnade kohaselt käib gümnaasiumiosas 22 oma valla õpilast.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup selgitas, et nende koolilõuna maksab gümnaasiumiõpilasele 88 senti ja raha ei võeta Sindi linna sissekirjutatutelt. Gümnaasiumiosa 25 õpilasest neljandik käib koolis väljastpoolt linna. Tasuta koolilõuna tähendab, et omavalitsuse kanda jääb arvestuslikult 10 senti gümnaasiumiosa õpilase kohta, koolilõuna maksumusse ei ole arvestatud toidu valmistamisele tehtud kulutusi.

Minister Ossinovski teleesinemisest järeldus, et kui laps koolis lõunat süüa ei taha, ei saa riigi eraldatud toetust muudeks kuludeks kasutada. Lahendusena pakkus ta välja võimaluse osal lastest päevas teist korda süüa, kui toitu on üle jäänud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles