Pärnumaa külamehed teevad töö kõrvalt lumevalvet

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavust talve ei anna veel võrrelda aastate tagusega, mil sahameestel andis vallateedel hangedes maadelda.
Tänavust talve ei anna veel võrrelda aastate tagusega, mil sahameestel andis vallateedel hangedes maadelda. Foto: Ants Liigus

Kuigi Kuuse-taat arvas, et õiget talve meil enam ei tulegi, näib ilmataat olevat pöördes ja väänab plusse-miinuseid üleöö ning vahetab vaikelu tuisumöllu vastu.

Linnast väljaspool teevad lumevalvet külamehed, kellega vallavalitsused on sõlminud lumekoristuse lepingud ja need kodulehtedele riputanud. Tori vallas on kolm lepingulist lumekoristajat ja lahtisest lumest puhastatakse esmajärjekorras kooli, vallamaja ja aleviku teed, seejärel jõuab järg ülejäänud vallateedeni.

Tori aleviku ja 16 neljaks piirkonnaks jaotatud küla teede lumest lükkamise eest hoolitseb Heigo Voosalu.

Koduõue välja

“Meil on neli traktorit, põhitöö on põllumajandus, aga abistame valda ja aastad on näidanud, et jõulude ajal ja aasta viimasel päeval tuleb väljas olla,” nentis Voosalu. Erand ei olnud lõppenud aasta, jõulupühade ajal ja 31. detsembril sadas-tuiskas maateed umbe.

Voosalu jutu järgi lükatakse maal peale teede taluõuedki lahti, et prügi- ja postiauto pääseks ligi ja pererahvas ei jääks oma autot ringi pöörates hange kinni.

“Mina ei ole juba 15 aastat Belarusi usku, meil on võimsad traktorid, 200hobujõulised, ja sahad on ise valmistatud, sellised nagu vaja,” mainis Voosalu.

Torist joonelt lõuna poole võttes Surju vallamajas rääkis maanõunik Andres Lillemaa, et vald on lumelükkamise järgi jagatud lepinguliselt nelja traktori vahel ja kokku tuleb 100 kilomeetrit vallateid, mida kohalikud sahamehed peavad lumevabana hoidma.

“Kella neljast hommikul hakkab traktor sõitma, igaüks teab, millised külad tal on vaja lahti lükata. Kui lund on palju ja keegi jänni jääb, saab järgmisel päeval natukene koordineerida seda asja,” selgitab Lillemaa kohalikku töökorraldust. Kahe päeva peale läks näiteks jõulukuine esimene suur lumeehmatus.

Võimsamate masinatega on abiks Surju põllumajanduslik osaühing, mille traktori ette vajadusel sahk kinnitatakse. Osa Metsaääre ja Saunametsa küla, Surju, Ilvese ja Jaamaküla teed on nende hoole all. Ülejäänud külades on jagatud teede lahtihoidmine kolme mehe vahel.

Vallavalitsusega sõlmitud lepingus on kirjas teenuse tunnihind ja kohustusena sõnastatud lumetõrjetööde tegemine oma masina ja rahaga.

“Tunnihinnaga peab välja tulema nii kütusekulu kui traktori hooldus ja endale peab leiva lauale saama,” ütles Lillemaa valla- ja erateede lahtihoidjate kohta.

Surju vallavanem Jaanus Männik lisas, et põhimõte on selline, et teed lükatakse lahti inimeste õuedeni. Vallaelanikud elavad hajuskülades nende teedegi ääres ja otstes, mis kuuluvad riigimetsa majandamise keskusele (RMK).

Maanteeamet hoiab korras vaid riigiteed

Riigimetsamajandajad lükkavad lume vaid sealt, kus on nende töölangid, ülejäänu jääb omavalitsuse hooleks. Riigiteed hoiab korras maanteeamet, kuid kooli- ja liinibuss sõidab ka vallateid pidi ja seepärast tulebki sahameestel tarvidusel väga vara tõusta.

Männiku ja Lillemaa jutu järgi on neil püsivad lumelükkajad, kellele kohalikud teavad helistada.

Maakonna keskele jäävas Are vallas on vallateede lumelükkajad valdavalt samad, kes eelmistel talvedel. Vallavanem Lauri Luur kirjutab vallalehe detsembrinumbris lumetõrjest ja manitseb sahameestele helistama vaid vajadusel, sest neil kõigil on oma põhitöögi teha.

“Kontaktandmed on selleks, et vajadusel masinamehi jooksvalt lumeoludest informeerida või tuisus kinni istudes abi kutsuda,” märgib Luur. Lisades, et lumelükkamist koordineerib vallavalitsus ja suuremate muredega tuleb pöörduda kas vallavanema või abivallavanema poole.

Ligi 160 ruutkilomeetri suuruses vallas kehtib lumetõrjel jätkuvalt selline kord, et erateedel lükatakse lund vajadusel majadeni, mille elanikud on valda sisse kirjutatud. Selgituse järgi ei tule valla lepinguline sahamees erateele, mille asukohas või läbitavuses on põhjust kahelda ja kus elanik ei ole täitnud näiteks kohustust hoida sissesõidutee äär võsast puhas, sest lund lükkav traktor vajab manööverdamisruumi.

Pindalalt maakonna suurim, 707ruutkilomeeetrine Saarde vald jaguneb viieks lumetõrjepiirkonnaks, mille kohta vallavalitsus on sõlminud lihthanke korraldamise järel töötegijatega lepingud. Vallasiseses linnas Kilingi-Nõmmes ja Tihemetsa alevikus lükkab lund osaühing Saarde Kommunaal. Piirkondade ja kontaktisikute kohta on teave valla kodulehel.

Pärnumaal on 16 valda ja 324 küla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles