Kuidas said kokku kodanikualgatus, koolid ja ettevõtted

Olen paar aastat aidanud põhikooli vanema astme õpilastele näidata, kus reaalselt on vaja koolitunnis õpetatavat matemaatikat. Ühelt poolt on see nagu karjäärinõustamise osa, teiselt poolt toetab huvi reaalainete vastu. Algatasin niisuguse ettevõtmise just seetõttu, et toona käis mu poeg kaheksandas klassis ja ta soov oli minna informaatikat õppima, aga matemaatikat õppida ta ei tahtnud, kuigi informaatika eriala seda eeldab.

Projektis pean oluliseks näidata õpilastele asutusi ja pakkuda uudse keskkonna kaudu kogemust: viia lapsed klassiruumist välja, selmet lektorit koolitundi tuua. Samal ajal ei soovi ma üksnes ameteid tutvustada, näiteks piirduda ekskursiooniga asutusse, sest minu arvates laps sellest kutsevaliku tegemiseks kuigi palju targemaks ei saa.

Paljud noored ei kujuta ettegi, et aineid, mida koolis õpetatatakse, läheb tarvis paljudes ametites. Nii tuleb pilti vähehaaval selgemaks teha.

Õppeaine sidumine reaalse eluga peaks aitama lapsel selgusele jõuda, mis on tema tugevused, ja siis inseneriks, juristiks või floristiks õppima asuda. Näiteks ei pääse ettevõtjana alustades kuidagi arvudest. Arvud on pigem meie elu loomulik osa. Õpilastel on vaja näha matemaatikat reaalsuses, see omakorda toetab arusaamist füüsikast, keemiast.  

Uuringud on näidanud: kui ei usuta oma võimesse raskustega hakkama saada, loobutakse raskena tunduvate ülesannete täitmisest üsna ruttu. Seega, kui usutakse, et matemaatika on raske, arusaamatu ja eluga seostamatu, ei taheta seda õppida ja tulevikus ei minda tööle matemaatikaoskust nõudvatele ametikohtadele. Ometi on Eestile reaalainetega seonduvad alad tähtsad, statistikagi näitab, et reaalalal tegutsevad täiskasvanud jäävad harvem tööta. Teadusagentuuri kodulehe põhjal on aastaks 2022 Eestis puudu 55 000 teadus- ja tehnoloogiaharidusega inimest igalt haridustasemelt.

Et pean oluliseks oma kodukandi arengut, oli tore teha sealsete noorte elu huvitavamaks, seepärast said Harjumaa koolide kõrval projekti kaasatud Pärnu Vanalinna põhikool ja Kilingi-Nõmme gümnaasium. Projekti rahastas hasartmängumaksu nõukogu ja toetas bussifirma Samat. Korralduslikult nägi Töösõppe projekt ette väikest ringkäiku asutuses, et siis vastavalt nähtule leida seosed ja lahendused ülesannetele.

Mida arvavad projektis osalenud asutuste esindajad ja õpilastele tundi andnud inimesed?

„Leian, et ühiskonna kõik pooled peaksid mõtlema tervikut silmas pidades ja leidma viise, kuidas kogu ühiskonda arendada ja üldisesse heaolusse panustada. Koostöö koolidega on ettevõtetele just see võimalus, kuidas lapsi juba maast-madalast aidata täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeiks kujundada, tuua nende maailma pisut laiemat mõistmist koolihariduse vajalikkusest ja sellest, kuidas neid teadmisi tulevikus kasutada saab,“ avaldas Rimi personalijuht Kaire Tero arvamust.

„Õppivatel noortel on sageli tunne, et nad peavad õppima vanemate või õpetajate jaoks. Õpiprojektiga ühinedes soovisin muuta laste arvamust matemaatikast. Matemaatika ei ole ainult numbrid ja valemid, see aitab arendada loogilist mõtlemist, mida läheb tööelus iga päev vaja,“ rääkis õpetaja rollis olnud Kersti Klasing Rimi Eesti ASist.

„Tallinna Sadam osales 2014. aastal projektis, mille raames külastasid ettevõtet Pärnu, Tabasalu, Kilingi-Nõmme ja Laagri kooli 7.–9. klasside õpilased. Meile on kohalikud kogukonnad ja nende heaolu olulised, seepärast püüame võimalusel nende arengule kaasa aidata. Töösõppe projekt andis Tallinna Sadamale suurepärase võimaluse panustada Eesti noorte haridusse ja tekitada huvi nii matemaatika kui sadama töö vastu.

Peale selle aitab niisugune koostöö ettevõtte töötajatel oma tööd uue nurga alt vaadata, kokkupuude uudishimulike ja inspiratsiooni tulvil noorte inimestega annab loomulikult positiivse laengu ka projekti elluviijatele. Kui leiame asutused ja inimesed, kel on huvi toetada haridust, saame teha koolitunnid huvitavamaks,“ jagas muljeid Triin Rum Tallinna Sadamast.

Projekt toetab elukestva õppe mõtteviisi kujunemist: mida rohkem saab noor inimene kogemusi, seda lihtsam on tal end ette valmistada tööeluks ja selles paremini hakkama saada. Ehk annab see enam julgust pöörduda tööd otsides mõne firma poole, kui väike kogemus olemas.

Reaalse kogemuse kaudu saab õppija endast teadlikumaks: mis teda huvitab, mis võimalused on tal oma võimeid kasutada, ja kas matemaatika on ikka nii raske või tähtsusetu. Kogemus aitab noore inimese maailmapilti kujunada.

Niisugune projekt on üks võimalus õppida matemaatikat reaalses elus. See on suunatud ülesande lahendamisele, aitab õpetajal tunde kavandada ja tuua õppekeskkonda positiivset meeleolu, midagi uut ja mängulist, et noorel inimesel tekiks tunne: matemaatikat ei ole vaja karta.