Keelekümblusklassid olid õpioskuste olümpiaadil edukaimad

, Vene gümnaasiumi eesti keele õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpioskuste olümpiaad Pärnu Vene gümnaasiumis.
Õpioskuste olümpiaad Pärnu Vene gümnaasiumis. Foto: Erakogu

Keeleõpetajad seisavad iga päev silmitsi küsimustega, kuidas keeleõpet tõhustada ja kuidas õpilasi keelt õppima motiveerida. Üks hea võimalus on võistlused.

15. jaanuaril oli Pärnu Vene gümnaasiumis 5.–6. klasside õpioskuste olümpiaad, mille raames pidid õpilased lahendama Pärnu-teemalisi ülesandeid, et eelkõige oma eesti keele oskust kontrollida ja täiustada. Olümpiaadiülesanded koostasid ja kogu ürituse korraldasid Vene gümnaasiumi eesti keele õpetajad Roza Fell ja Andra Väärtmaa.

Osales kuus viieliikmelist võistkonda, kes pidid läbi käima viis teematuba: Pärnu ajalugu ja sümboolika, kuulsad inimesed, ehitised, üritused. Viimane tuba oli seotud Pärnumaaga: küsimusi oli nii Tori põrgu kui ka Manija saare kohta. Iga ülesandeploki juures võisid õpilased kasutada internetti, teatmikke, kaarti ja muid abimaterjale, sest võistluse eesmärk oli võimalikult kiiresti leida vajalikku infot ja osata kasutada eestikeelseid materjale. Aega ühe teematoa ülesannete lahendamiseks oli 15 minutit, seega väga oluline oli tiimitöö ja ülesannete osav jagamine kõigi liikmete vahel.

Nagu punktisumma näitas, õnnestus võistlus kõige paremini keelekümblusklasside võistkondadel. Esikoha saavutas 6.k klassi tiim koosseisus Katarina-Helena Reponen, Kirill Rõbaltšenko, Jaroslav Ivanov, Vadim Alekseev ja Darja Sladkova. Teine koht kuulus 6.k teisele võistkonnale, kuhu kuulusid Artur Anikiitšuk, Maksim Dolinin, Jan Karl Oberacker, Jelizaveta Dmitrijeva ja Andrei Babenkoja. Kolmandaks tuli 5.k klassi üks võistkondadest koosseisus Alina Frischer, Maria Fjodorova, Katarina Kuzubova, Nikita Dolgov ja Ilja Poljakov.

Juba teist aastat järjest toimuval üritusel on lootust saada traditsiooniks, sest õpilaste aktiivsus ja huvi suureneb iga võistlusega. Laste õhin ülesannete lahendamisel annab õpetajatele positiivset tagasisidet, mis tekitab entusiasmi ja tahtmist õpilastele aina uusi väljakutseid pakkuda. Usun, et nii saame kõik paremaks: õpilased paremaks keeletundjaks ja õpetajad paremaks teadmiste edasiandjaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles