Kui Sindis käibis kalevivabriku oma koduraha

, Sindi linnapea
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi Kalevivabriku Ühisuse koduraha käibis alla kuue kuu 1919. aastal, mil väiksema nominaaliga rahatähtedest oli puudus ning ühel ajal oli Eestis kasutusel vähemalt viis vääringut ja olukord oli äärmiselt segane.
Sindi Kalevivabriku Ühisuse koduraha käibis alla kuue kuu 1919. aastal, mil väiksema nominaaliga rahatähtedest oli puudus ning ühel ajal oli Eestis kasutusel vähemalt viis vääringut ja olukord oli äärmiselt segane. Foto: Erakogu

Lähiminevikus kadus meie oma armastatud Eesti kroon ja asemele on tulnud oodatud euro. Eestimaalastele ei ole valuutamuutused või kursivahed midagi uut.

Meil on olnud oma ja okupantide raha. Nüüd siis Euroopa rahvaste perre kuulumist tõendav ühisraha. Selle taustal võib vaadata ajas tagasi ja välja tuua fakti, et Pärnumaalgi on käibinud oma raha.

Eesti kuulutas iseseisvuse välja 24. veebruaril 1918. Sellele vaatamata asus Ajutine Valitsus tööle alles pärast Saksa okupatsiooni sama aasta novembris. 1918. aastal ringles Eestis mitu raha: tsaarirublad, kerenskid, duumarublad, Saksa okupatsiooni aegsed idarublad ja -margad (spetsiaalselt Ida-Euroopas hõivatud aladele ette nähtud rahatähed) ning riigimargad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles