Tori kool peab 140 aasta juubelit

Tori kihelkonnakooli alusepanija oli Sikana Jaan Tammann. Emakeelse kooli ideest innustatuna ehitas ta oma projekti järgi ja osaliselt ka oma rahaga Torisse uhke koolimaja, mis valmis 1874. aasta lõpuks. 14. jaanuaril (vkj), uue kalendri järgi 26. jaanuaril 1875 alustati vastvalminud kihelkonnakoolis õppetööd 24 õpilasega. Kihelkonnakoolis oli võimalik õppida pärast IV klassi lõpetamist vallakoolis. Esimene koolijuhataja oli Johannes Kuus. Kõige kauem on direktorina töötanud Mihkel Ollino (1890–1918).

Viis aastat tagasi valmis kooli 135. aastapäevaks huvijuht Anne Borkveli eestvõtmisel sellest esimesest perioodist näitemäng, mis kooli sünnipäevaks ette kanti.

Kahjuks ei ole järgmise perioodi, sõjaeelse Eesti Vabariigi aja kohta koolis ajaloomaterjale palju säilinud. Aga kooli arhiivis on suur hulk materjale pioneeriajast (rühmapäevikud, fotoalbumid, diplomid, sanitaarsalklaste päevikud ja muud dokumendid). Nende materjalide põhjal on Evelyn Lilleväljal õpetaja Heli Miti juhendamisel valminud uurimistöö „Pioneeriaastad Tori koolis“.

Uueks juubeliks valmistudes võttis huvijuht kõik materjalid kokku, intervjueeris ka kunagisi pioneerijuhte ja nüüdseks on valminud kooliajaloo põhjal ettevalmistatud programm „Pioneeriaastad Tori koolis“. Kava sisaldab pioneeriaastatele iseloomulikku: rivivõistlusteks valmistumist, lõkkeõhtut, sanitaarõppust, vanapaberi ja -metalli kogumist, püramiidide õppimist ja sportimist, kohtumist sõjaveteraniga, pioneerilaulude laulmist, rännakmarssi ja pioneerilaagrit kohalikus kaasikus.

Tänapäeva õpilastele on see põnev rännak aega, mil õppisid nende vanemad ja vanavanemad, õpetajatele ja koolitöötajatele pakkus etenduse vaatamine palju äratundmisrõõmu. Programm lõpeb rõõmsa hõiskega: „Ja siis tulid Balti kett ja öölaulupeod!“, mis kõiki nostalgiameenutustest meeldiva äratundmisega äratab ja rahulolevalt noogutama paneb. Elame tänapäevas ja oleme sellega väga rahul. Kooli vilistlased saavad programmi vaadata laupäeval, 31. jaanuaril kell 20 kooli aulas.

Praegu õpib Tori koolis 165 õpilast, 88 poissi ja 77 tüdrukut, töötab 24 pedagoogi ja 7 koolitöötajat. Õpilaselu korraldamiseks on moodustatud klassivanematest õpilasaktiiv. Kooli õppe- ja kasvatustööks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamiseks töötab kuueliikmeline hoolekogu. Hoolekogu on moodustanud Tori kooli sihtasutuse.

Olen olnud koolijuht pea kümme aastat. Kooli 140aastasest loost ei ole see pikk aeg, aga vaadates, mis on viimase kümnendi jooksul hariduselus toimunud, tundub, et muutusi on päris palju. Ellu on astunud kümme klassitäit noori inimesi, muutunud on nii õpikeskkond kui -sisu.

Õppimiseks, õpetamiseks ja töötamiseks oleme kujundanud väärtuspõhised eesmärgid. Taas on kasutusel kaks mõistet: õpetamine/õppimine ja kasvatamine/kasvamine. Õpetamist mõistetakse kui õpikeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.

Esimeses kooliastmes õpetame valikainena arvutiõpetust (informaatika). See jätkub ringitööna 7. klassis ja oskusi tuleb rakendada uurimistöö koostamisel. Kolmandas kooliastmes korraldab Tori põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Selle koostamist juhendaja abil alustatakse 8. klassis ja tööd kaitstakse 9. klassis. Loovtöö edukas kaitsmine on põhikooli lõpetamise üks tingimus.

Parimat uurimistööd premeeritakse alates 2010/11. õppeaastast Juta Musta nimelise stipendiumiga. Stipendiumifondi on loonud vilistlane Aadu Must.

2014/15. õppeaastast käivitus teises kooliastmes robootikaring. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega.

Poiste tööõpetust nimetatakse nüüd tehnoloogiaks ning tüdrukute vastav aine on käsitöö ja kodundus. Ei ole enam piirangut, et poisid peaksid valima tehnoloogia ja tüdrukud käsitöö ja kodunduse. Iga õpilane saab valida ühe nendest ainetest. Kuna seni on valik olnud traditsiooniline, vahetavad kevadveerandil poisid ja tüdrukud uue õppekava täitmiseks tööõpetuse tunnid: poisid teevad toitlustamist kodundusklassis ja tüdrukud osalevad tehnoloogiaõpetuses, tutvuvad puutööga.

Viimasel kolmel aastal on 7. klassis korraldatud ainetevaheline ühisprojekt, kus moodustatakse meeskonnad kohviku korraldamiseks ja meisterdamise töötubadeks. Projekti kulminatsioon on ülekooliline sõbrapäeva tähistamine kohviku ja meisterdamistubadega.

Muusikaõpetuses on lisandunud pillimäng: esimeses-teises kooliastmes väikekannel ja kolmandas kooliastmes kitarr. Väikekandle õppimist alustatakse 1. klassis ringitunnis ja see jätkub muusikatunnis, kitarri algõpe on lülitatud 7. klassi muusikatunni programmi. Kui õpilastel algteadmised olemas, saab jätkata vastavates huviringides.

Hindamise sisu on uue õppekavaga muutunud. Kui seni käsitleti hindamist mõõtmisena, siis nüüd õpilase arengut ja õppimist toetava tegevusena. Juurde on tulnud uue mõistena kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine. Selle metoodika juurutamiseks oleme osalenud õpikogukonna koolitustel, oleme koolitanud ka oma lapsevanemaid ja naaberkooli õpetajaid. Alates 2011. aastast pannakse kokkuvõtvaid hindeid kaks korda aastas, jõuludeks ja kevadeks.

Alates 2007. aastast töötavad koolis  abiõpetaja(d), kelle töökohustuste hulka kuulub haridusliku erivajadusega õpilase individuaalne juhendamine paralleelselt klassi õppetööga, ja logopeed. Kõik algklasside õpetajad, eesti keele ja matemaatika õpetaja on läbinud parandusõppe õpetaja koolituse. Õpetajad arvestavad õpilaste eripärasid, koostavad individuaalseid, parandusõppe ja kõneravi töökavasid.

Töötavad pikapäevarühmad, alates 2009/10 kaks rühma (1.–2. klass ja 3.–4. klass) seoses bussiga sõitjate arvu suurenemisega. Õpirühma kõrval töötab mänguklass: kui õpilane on kodused tööd teinud ja ringitundidest vaba, saab ta minna mängima, segamata nii õppivaid kaaslasi.

Töö andekatega toimub olümpiaadideks, konkurssideks, võistlusteks ettevalmistamise kaudu.

Igal õppeaastal on üks koolisisene suur projekt, mille eesmärk on eri õppeainete kaudu keskenduda ühele teemale: 2007/08 oli projekt ”Kooliolümpia”, 2008/09 Ökokrati loodusprojekt ”Müra pole muusika”, 2009/10 projekt ”Kultuurilooline Tori”, 2011/12 „Kooliolümpia“. 2012/13. õppeaasta projekt   „Tori kauniks“ pälvis valla tasandil aasta 2013 noorte teo tiitli ja äratas tähelepanu ka üleriigilisel tasandil. 2013/14 projekt oli „Liikumine ja tervis“.

Peame oluliseks oma koduvalla kultuuriväärtustega tutvumist, loodusharidust ja isamaalist kasvatust. Igal kevadel on koolis matkapäev, mil külastatakse kultuuri- ja loodusobjekte koduvallas kas jalgsi, jalgrattal või kanuudega vett mööda liikudes.

Osaleme Tartu Ülikooli teaduskooli tegemistes, eelmisel õppeaastal korraldasid noored teadurid meie koolis füüsika-, sel õppeaastal bioloogia õpikodasid. Teeme loodusõppepäevi, mil kogu koolipere külastab riigimetsa majandamise keskusi ja osaleb õppekavaga haakuvates loodusprogrammides.

Toimuvad lipukoolitused, osaleme jüripäeval kiriku juures lipuspaleeris. Vabariigi aastapäeval liigub traditsiooniliselt õpilaste, õpetajate ja vallajuhtide lippudega rongkäik Tori kalmistule, et süüdata mälestusküünlad ja kõnelda Torile olulistest inimestest. Õpilaste ja õpetajate esindus süütab mälestusküünlad kooli sünnipäeval kunagistele koolitöötajatele.

Meie eesmärk on, et iga õpilane ja iga õpetaja ütleks uhkusega: „Ma õpin/ töötan Toris!“

Muutusi on, aga põhisisu, see, et kõige tähtsam on õpilane ja tema areng ning olulised protsessis on vanemad ja õpetajad, on jäänud läbi aastate samaks.

Kooli juubeliks valmis 2015. aasta kalender, mille pildimaterjal ja tekst kajastab viimase kümnendi tegemisi koolis. Kalendrit saab osta kooli vilistlaspeol 31. jaanuaril ja kui trükist jätkub, siis pärast seda koolimajast.

Igaühel meist on kooliga oma lugu. Loo tundmine on mõtlemapanev ja liigutav. Õpilastega rääkisime oma lugusid reedel, 23. jaanuaril, vilistlasi ootame koolimajja laupäeval, 31. jaanuaril kell 17.

Elagu Tori kool ja kõik, kes me end selles loos osalistena tunneme!