Talvesõda Ida-Ukrainas

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavaldusel Kiievi Sõltumatuse väljakul nõuti Ukraina parlamenti valitud, kuid Venemaal vangistuses viibiva Ukraina sõjalenduri Nadja Savtšenko vabastamist.
Meeleavaldusel Kiievi Sõltumatuse väljakul nõuti Ukraina parlamenti valitud, kuid Venemaal vangistuses viibiva Ukraina sõjalenduri Nadja Savtšenko vabastamist. Foto: Reuters

Venemaa president Vladimir Putin mängib suurelt ja geopoliitiliselt – see peaks vastasleerile ammu selge olema. Piltlikult öeldes on ta nurka aetud, ent jätkab kiivalt mujal toimuva jälgimist ja niipea, kui kusagil tekib talle soodne seis, ruttab seda ära kasutama.

Viimati avanes Putinile soodne seis seoses pühapäevaste valimistega Kreekas, mis ennetähtaegsetena kerkisid päevakorda detsembri lõpul ja tõotasid paljut. Kui vasakradikaalne Syriza oleks võitnud absoluutse enamuse, olnuksid tagatud pikad vaidlused Euroopa Liidu ja Kreeka ning Kreeka ja Saksa pankade vahel, kes on helleenide peamised võlausaldajad.

Milliste tulemustega need vaidlused oleksid lõppenud, polnuks oluline. Peamine oli Euroopa Liidu sidumine teisejärgulise, kuid oma probleemiga, mida tulnuks teha kas või Ukrainaga tegelemise arvelt. Syriza enamust ei saanud, aga ilmselt vaid vähesed märkasid, et ELi välisministrite 26. jaanauril toimuma pidanud istung viidi kiirelt üle ülehomsele. Mis selle nihutamise täpselt põhjustas, on raske öelda, ent Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee tööd ja ELi-Venemaa suhteid mõjutas see küll.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles