T, 16.04.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
RUS
ENG
Tellijale

Kui hiidlased käisid Pärnu lahes räime nõudmas

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rapitud räimed pandi päevaks-poolteiseks kuivama võrkraamidele ja seejärel soolati püttidesse. Nii valmis kuulus Hiiu ”spetsiaalsilk“ (räim). Tagaplaanil rookatusega nn hiiumajad.
Rapitud räimed pandi päevaks-poolteiseks kuivama võrkraamidele ja seejärel soolati püttidesse. Nii valmis kuulus Hiiu ”spetsiaalsilk“ (räim). Tagaplaanil rookatusega nn hiiumajad. Foto: Olaf Esna erakogu

Vanasti olid jäämineku järel kevade kättejõudmise kuulutajad Kabriste (Sarna) ja Uulu-Tahkuranna alla tulnud hiidlased.

Millal said hiidlastest Pärnumaal kevadekuulutajad? Umbes 300 aasta eest, kirjutas H. Isak kirjatükis ”Liu kalur jutustab“ (Pärnu Kommunist, 1962). Umbes 1875. aastal, kui Mihkel Elson Käinast asetas Kabriste küla alla merre esimese räimemõrra, pakkus Kaljo Pumbo artiklis ”Pärnu räimest sai Hiiu silk“ (Pärnu Kommunist, 1985). Ajalehes Teataja ilmus 1939. aastal lugu ”60 aastat hiidlaste silgupüüki Pärnu lahes“.

Tegelikult on täpne ainult mõrrapüügi algus, sest ilmselt käisid hiidlased siin varem võrkudega püüdmas, nagu võib välja lugeda Hendrik Tootsi artiklist ”Hiidlased kaugpüügil Pärnu lahes“ raamatust ”Eesti kalanduse minevikust II“ (Stockholm, 1985): ”Tähtsam rändpüügipaik oli neile Pärnu laht, kus nad käisid kevadist kuderäime püüdmas. Kaugemas minevikus püüdsid hiidlased kodukedratud ja -kootud võrkude, hiljem vabrikulõngast kootute ja veel hiljem masinal kootud võrkudega.“

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles