JOKK-kaevandused: ametnike ja seaduse küündimatuse tulem

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsafirmale Grundar Puit kuulub Pärnumaal mitu tiiki, teiste seas see Surju vallas asuv tuletõrje veevõtukoht. Ettevõtte juhile Andrus Kaldale kuulub ka firma Hüdromel, mis tänu muidu käes olevale tee-ehitusmaterjalile on võidutsenud mitmel RMK metsateede riigihankel.
Metsafirmale Grundar Puit kuulub Pärnumaal mitu tiiki, teiste seas see Surju vallas asuv tuletõrje veevõtukoht. Ettevõtte juhile Andrus Kaldale kuulub ka firma Hüdromel, mis tänu muidu käes olevale tee-ehitusmaterjalile on võidutsenud mitmel RMK metsateede riigihankel. Foto: Urmas Luik

Ehkki JOKK-kaevandustele käe ette panekuks pole just palju võimalusi, nagu telemaastiku nuuskiva ajakirjanduse juhtkoer „Pealtnägija“ ilmekalt demonstreeris, sõltub tiik-kaevanduste rajamiseks loa saamine mõneti ikkagi ametnike tahtest ja läbinägemisvõimest.

Nii mõneski Pärnumaa omavalitsuses on näidatud punast tuld neile, kes tiigi rajamise sildi all ametlikku kaevandusluba taotlemata ja range järelevalveta hoopis maavarasid kaevandada ja turustada on tahtnud.

Skeem on lihtne. Ostad maatüki, taotled vallalt tiigi rajamiseks loa, lööd kopa maasse ja müüd välja kaevatud kruusa, liiva või paekivi maha. Jutt ei käi väikesest rahast. „Pealtnägija“ andmetel on ühe hektari suurusest tiigist võimalik kätte saada umbes 30 000 kuupmeetrit kaevist. Sõltuvalt sellest, kas see on liiv või kruus, võib seda müües teenida puhtalt 150 000 eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles