Islandi haldjatari Björki värskeim kauamängiv „Vulnicura“ on muusikakriitikute sõnaraamatusse läinud kirja kui „lahkuminekualbum“ – silt, mis tähistab sahtlit täis vihaseid, kurbi, kättemaksust kantud plaate, milleni iga tõsiseltvõetav artist mingil hetkel karjääri jooksul jõuab.
Ka Björki jaoks on „Vulnicura“ kui omamoodi üleminekuriitus, mis oli määratud tulema. Pealegi tähistab plaat ühtlasi moodsa allalaadimiskultuuri üleminekuriitust: „Vulnicura“ jõudis kurjade häkkerite klahve klõbistavate käekeste läbi internetiavarustesse enne, kui plaat valmis oli.