Kuidas punahirved enne sõda Potsepal elasid

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punahirvedele ehitati katusega söögisõimed, mis täideti metsaheinaga.
Punahirvedele ehitati katusega söögisõimed, mis täideti metsaheinaga. Foto: Olaf Esna erakogu

Hiljuti (21.01) oli Pärnu Postimehes sõnum, et Tõstamaa vallas Ranniku külas leiti rannast kabehirve skelett. Ja et Lätis olevat umbes 40 hirveaeda, kus seda igas vanuses ja igal aastaajal tähnilist sarvekandjat (Cervus dama) võib kohata.

See sõnum tuletas meelde, et Eestiski on olnud hirveaedu. Üks vanemaid metsaparke nimega Hirveaed asub Vigalas. Selle rajasid Berend Johann von Üxküll ja tema äiapapa krahv Jakob Johann von Sivers. Pargi rajamine viidi lõpule 1795. aastal.

Kas selles pargis hirvi oli, sellest ei kirjuta Mihkel Aitsam (1877–1953) raamatus ”Vigala kihelkonna ajalugu“ (2006) sõnagi. Küllap ikka oli, sest kes hakkaks hirvedeta parki hirvepargiks kutsuma?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles