Lauri Luik: Õpetajaamet ausse!

Õpetajaks sünnitakse

Vanemaid endale valida ei saa. Õpetajate puhul on olukord lihtsam, kuid väikeses kohas on needki valikud piiratud. Nii kurb kui see pole, on Eestis üksjagu inimesi, kes oma loomu ja vahel isegi emotsionaalse intelligentsuse poolest õpetajaks ei sobigi. Nendel on heal juhul õpetajale hädavajalikud faktiteadmised, kuid puudub õpetajatalent.

Olen pigem seda meelt, et õpetajaametiks tarvilikud iseloomuomadused on inimesele sünniga kaasa antud ja neid õppida ei saa. Küll saab õppida faktiteadmisi, mis ühes emotsionaalse intelligentsusega moodustavad heaks õpetajaks olemise alused.

Ometi käivad needki õpetajad, kel need kaks omadust kombineeritud pole, päevast päeva koolis ja täidavad seda rolli, mida õppeasutus ja -kavad neile ette kirjutavad. Soovitav tulemus - kvaliteetne haridus jääb aga noortel madalalt kvalifitseeritud pedagoogi tõttu saamata. Mida ette võtta?

Senisest enam tuleb panustada heade õpetajate, talentide leidmisse, nende koolitamisse, hoidmisse ja motiveerimisse. Õpetajaametit on raske üle tähtsustada.

Tähtis on, et õpetajakutse valikut pakutaks aktiivselt juba alates keskkoolist, lähtudes “Noored kooli!” ja muude niisuguste projektide kogemusest. Õpetajatele peab olema tagatud kõrgetasemeline baas- ja täienduskoolitus.

Talent, hea suhtlusoskus, positiivne ja energiline hoiak, nüüdisaegsed teadmised ja oskus oma teadmisi õpilasele edasi anda on need, mida õpilane vajab, et laduda kvaliteetse hariduse vundamenti.

Hugo Treffneri gümnaasiumis alustati aastate eest projektiga, kus õppetöösse kaasati ühiskonnaelus tuntud ja edu saavutanud inimesi. Noorte suhtumine nendesse on üllatavalt hea, tänu sellele on tunnis õpetataval hoopis suurem efekt. Leian, et igas koolis, kaasa arvatud pisikestes maakoolides, võiks analoogse projekti käivitada.

Raha määrab

Eestis leidub rida huvitavaid oma valdkonnas läbi löönud inimesi. Meil on maailmatasemel ettevõtjaid ja ärigeeniusi, meil on 101 parlamendiliiget, ministrid ja kohalikud poliitikud.

Meil on tuntud ühiskonnateadlasi, ajaloolasi, olümpiavõitjaid - oma ala absoluutseid tippe. Olen veendunud, et enamik neist osaleks õpetamisprotsessis suurima heameelega. Tasub vaid kutsuda.

Tihtilugu meeldib meile end võrrelda oma põhjanaabrite soomlaste kui ühe maailma parema koolisüsteemi loojatega. Külastasime paari aasta eest riigikogu kultuurikomisjoniga Soome üldhariduskoole ja saime palju huvitavat teavet, mis kindlasti järgimist väärib.

Soomes on õpetajakohtadele suur tung, sealsed palgad on ihaldusväärsed ja muude ametitega võrreldes täiesti arvestatavad ning õpetajaamet ühiskonnas respekteeritud. Oma õpetajate palka oleme aasta-aastalt võimaluste piires tõstnud. Loomulikult peaks Eesti nooremõpetajagi saama vähemalt keskmist palka. Kurb, aga rahal kui motivaatoril on üsna määrav roll.

Õpetajaamet on Soome keskkoolilõpetajate hulgas eelistatuim valik. Põhjanaabrite seas on levinud arusaam, et õpetajast sõltub homne päev. Meie kõigi roll on õpetaja ametit hinnata ja selle tähtsust propageerida, küllap siis muutub tasapisi ühiskonna hoiak tervikuna.

Õpetajakoolituse nõuded on Soomes tunduvalt kõrgemad kui Eestis. Sealselt õpetajalt nõutakse teadusliku mõtlemise ja metoodikate valdamist. Ülikooliõpingute aegu peab tulevane õpetaja osalema teadustöös. Soome õpetajatel on pea kõigil magistrikraad, väikelaste õpetajatelgi!

Meie õpetajakoolituse kvaliteeti tuleb samuti tõsta. Tallinna ja Tartu ülikooli pakutava koolituse taset ei ole väga raske parandada. Senisest suuremat rõhku peab panema just koolipraktikale, mitte niivõrd ainekoolitusele, kuigi seegi on oluline.

Õpetaja ülesanne ei ole pelgalt anda ainet, vaid ta peab aitama lastel leida eneses tasakaalu ja õpetama neid otsustama, mis õige, mis vale. Õppimine põhikoolis ja gümnaasiumis peab muutuma elukeskseks.

Soomes on klassis mõnikord mitu õpetajat, see tagab tunnis korra ja tavalisest suurema tähelepanu õpilasele. See meetod on ilmselgelt kulukas, kuid tulemuslikkus korvab selle investeeringu tulevikus mitu korda.

Õpetajaametit tuleb väärtustada

Kahjuks on kujunenud tüüpõpetaja kuvandiks tige krunniga vanaproua, keda kõik kardavad ja kes rakendab metoodikat, mis pärit Nõukogude Liidu ajast. Tegelikult on Eestis väga palju värvikaid õpetajaid, keda lapsed austavad ja armastavad. Näiteks on minu kodulinnas Haapsalus õpetaja Heinar Tuulberg, keda teavad ja austavad paljud linna lapsed. Sellele annab kinnitust interneti suhtluskeskkonda loodud fännileht.

Õpetaja kui arvamusliidri kujundamine meedia abil võiks olla üks lahendusi, kuidas seda professiooni tavainimese teadvuses väärtustada. Aasta õpetaja tiitli üleandmine võiks leida meedias palju rohkem kajastust ja tähelepanu kui seni. Meie haridusmaastikul on palju säravaid inimesi, keda meedias esile tõsta ja eeskujuks tuua.

Hea lastetuba ja õpetaja on kaks peamist väärtust, mis aitavad noorel inimesel kujuneda täisväärtuslikuks kodanikuks, meie tuleviku teerajajaks. Kui soovime, et meil oleks parimad õpetajad, on oluline senisest enam õpetajaametit väärtustada (seda nii finantsilises kui olemuslikus mõttes). Tähtis on rõhku panna talentõpetajate leidmisele, koolitamisele ja motiveerimisele ning ühiskonnas edu saavutanud inimeste aktiivsele kaasamisele õpetamisprotsessi.