Miks valiti sedakorda Eva Koffi näidend? Lavastaja Enn Keerd selgitab, et noortenäidendeid ei ole kuigi palju.

See on nõnda kogu maailma dramaturgias. Eva Koffi “Mirr” tundus igati sobiv, kuigi siin on korraga püütud haarata hästi palju teemasid.

Noorteprobleeme puudutavate näitemängude vähesus on tingitud ehk sellest, et noored, kes oskaksid oma muresid väljendada, ei ole veel kujunenud tõsiseltvõetavateks dramaturgideks. Küpse sulega autorite teismeliseiga jääb ilmselt liialt kaugele ning küllap arvatakse, et täiskasvanute teemad on sügavamad.

Näidend on tehniliselt keerukas, seal on kasutatud abivahenditena videolahendusi, blogisid, arvutimänge.

Keerdi sõnade kohaselt on “Mirri” peategelased 14-15aastased. “Tegu on vanusega, kus minateadvus laieneb ja ärkab seksuaalsus,” tutvustab lavastaja. “Ühelt poolt on noored tohutult enesekindlad, arvates, et varasemad generatsioonid pole osanud elada. Teisalt ollakse väga haavatavad, kõige olulisemaks muutub eakaaslaste arvamus. Ometi on väga vaja lähedast pereliiget, kellele toetuda, ehkki maailm paistab olevat lahti.” See on lugu üksindusest ja üksindusega hakkama saamisest.

Näidendis astuvad üles Endla noortestuudio vanad olijad. Et sel sügisel võeti stuudiosse vastu uus lend gümnaasiumiealisi noori, on üks osatäitja valitud nende hulgast. Keerd kutsus teatristuudioga jätkuvalt liituma – katsetada tasub eeskätt noormeestel, sest neid näiteseltskonnas napib.

Tibid ja naiivitarid

Pärnu Koidula gümnaasiumi abiturient Liis Ree liitus Endla noortestuudioga nelja aasta eest, kui õppis põhikooli viimases klassis. Enne seda oli ta proovinud pisut näitlemist Rein Laose käe all õpilasmajas ja Nooruse majas.

Stuudio meelitas, sest oli lootust sattuda päris lavale. Aasta aega tehti etüüde, siis asuti näidendeid harjutama. Liisi arvates peaks Eva Koffi näidend koolinoortele päris hästi vaatamiseks sobima, sest tegelikkusele on seal hästi pihta saadud.

“Ehk leitakse näidendist üles omad probleemid ja vaadatakse, millise lahenduse need laval leiavad,” räägib Liis. “Mullu etendunud Volli lugu oli teistsugune. Seal ei olnud nii palju tegevust, lugu koosnes peamiselt dialoogist. See etendus peaks paremini istuma.”

Liis mängib etenduses Britta rolli, kes on peategelase kasuema, täpsemalt Mirri isa kallim. Lastekodus kasvanud Britta otsib elus turvalisemat keskkonda, peret ja kodu ning seab end Mirri kodus sisse, jälgides, et teda sealt välja tõrjuma ei hakataks.

Eliis Vaiksaar õpib Pärnu Hansagümnaasiumi 11. klassis. Eliis tegeles aastaid võistlustantsuga ja selle kõrval polnud tal mahti oma ammust unistust – õppida näitlemist – täide viia. Loobunud tantsimisest, proovis ta klassivenna õhutusel stuudiokatsetel õnne ja sai sisse. Veel suurem üllatus oli saada kandev osa noortenäidendis. Etenduses mängib Eliis Mirri parima sõbranna Anna-Liisa rolli.

“Tegu on tibiliku meelsusega tüdrukuga,” kirjeldab Eliis. “Sõprus Mirriga on huvitav, sest väga lähedased nad Mirriga pole, hingesugulased kindlasti mitte. Anna-Liisale on väga tähtsad tema välimus ja noormees, keda ta idealiseerib.”

Eliis tunnistab, et sellist tüüpi neidusid leidub tema tutvusringkonnaski. “Minu jaoks on sellist tüüpi mängida raske, sest ma ise pole selline. Pigem täielik vastand,” lisab ta.

Proovid on Eliisi arvates kulgenud väga lõbusalt. Lavastaja on korduvalt Eliisi ja tema klassivenna Rauno Õispuu saatnud tänavale noorte kõnepruuki õppima.

“Me ei käinudki tänaval, istusime bussis tagaistmel. Sattusime erilisele seltskonnale. Toredaid väljendeid lendas nagu Vändrast saelaudu,” räägib Rauno.

Ülepeakaela probleemides

Rauno Õispuu on Hansagümnaasiumist ja liitus stuudioga nelja aasta eest. Näitlemise pisiku sai ta koolietendustel osaledes. Rauno on kaasa löönud kõigis noortestuudio lavale jõudnud etendustes. “Mirris” mängib ta Danelit.

“Tema on selline ülepeakaela probleemidesse sattunud nooruk, kes ei käitu tüdrukutega just kõige meeldivamalt. Ajab mesijuttu, aga pärast unustab. Pätt ja üheöösuhete tüüp. Lastekodus üles kasvanud,” jutustab Rauno. Ka Danel erineb kardinaalselt Raunost.

Peategelast Mirjamit ehk Mirri mängib Liisi Tojak, kes õpib Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 12. klassis. Liisi on samuti kaasa teinud kõikides noortestuudio lavastustes. Õpilasmajja Rein Laose näiteringi sattus ta nii, et läks sõbrannat julgustuseks saatma. Ja haarati kampa. Samasugune lugu juhtus temaga Endla stuudio sisseastumiskatsetel.

Näitlemise juures meeldib Liisile see, et saab teise inimese maailma sisse elada. Igas proovis tuleb uusi kogemusi.

Mirr on iseseisev ja varaküps piiga, kes elab üksi. Tema ema elab uue kallimaga välismaal ja isa on pidevalt komandeeringus. Vanaema, kes Mirri kasvatas, suri. “Minul endal jäi puberteediaeg vahele, seepärast on see roll mulle huvitav,” tähendab Liisi.

Endla teatri noortestuudio nime all tegutseb gümnaasiumiealiste näitetrupp 2004. aasta sügisest. Enn Keerdi juhendamisel on lavale toodud kaks menukat lavastust: “Sõbrapäev” 2006. aastal ja “Päikesetõus Volli juures” 2007. aastal.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: