Elu imitatsioon, mitte elu ise

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stseen filmist "Imiteerimismäng".
Stseen filmist "Imiteerimismäng". Foto: promo

Kuigi öeldakse, et ajalugu kirjutavad ainult võitjad, pole see päris tõsi. Oma versiooni ajaloost kirjutab tihtipeale filmikunstki, kuid mitte enam võitjatest ega kaotajatest lähtudes, vaid välja mõeldes.

Geniaalset Briti matemaatikut Alan Turingut peetakse tänapäeval arvutiasjanduse rajajaks, kes teises maailmasõjas murdis muu hulgas lahti sakslaste kurikuulsa šifreerimismasina Enigma koodi. Ihuüksi, kui uskuda hiljuti meiegi kinodesse jõudnud linateost „Imiteerimismäng“.

1939. aastal, vahetult pärast sõja kuulutamist Saksamaale, ilmub Cambridge’i õppejõud Alan Turing (Benedict Cumberbatch) vabatahtlikult Briti armee koodimurdjate keskusesse Bletchley Parki, et oma kodumaad raskel ajal toetada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles