Eesti ajaloomuuseumi teadur, filosoofiadoktor arheoloogia alal Mati Mandel ütleb, et Kuresele võiks kavandada ulatuslikke arheoloogilisi uuringuid, sealhulgas kaevamisi, sest muistsest elust külas teame üsna vähe.

Samal teemal: Töökas käsi aitab avada Soontagana maalinna võsastunud värava Rätsepa peretütrele kangastub noorusaeg

Varem olid Kuresel teada vaid väikeselohuline kultusekivi külatuumiku lähedal ja kivikalme, millele sattus taluomanik Uuerõika talu juures 20. sajandi alguses. Paekiviplaatidest kirstudes olid inimluud ja kaks raudrõngast. Arheoloogid on hiljem arvanud, et tegemist on kivikirstkalmega esimesest aastatuhandest enne Kristust.

Mõni aasta tagasi fikseerisid arheoloogid külatuumikus piirkonna, kus küla on asunud 12.-13. sajandil. See on ligi 200meetrise läbimõõduga ala külatuumikus allikate ümbruses.

Päkamäe juures kivikuhilaid üle vaadates torkas silma, et mõni on suurem kui tüüpiline põllukivihunnik ja paikneb põlluks sobimatul paekaljul. See tekitas mõtte, et tegu võiks olla kivikalmetega. Tänavu otsisid arheoloogid Päkamäe ümbrusest jälgi 12.-13. sajandi matmispaigast ja leidsidki paar põletusmatusega kalmistule viitavat eset.

Mandelit kui 11.-13. sajandi kalmete uurijat huvitab enim Kurese kalmete lugu, sest tegemist on Soontagana linnusele lähima muistse ja põnevaid avastusi tõotava külaga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: