Haridus jääb sageli pooleli sotsiaalsete probleemide tõttu

Karin Klaus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui noorel inimesel tuleb oma aega jagada õpingute, töö ja pere vahel, võivad pinged kuhjuda ja kannatajaks jääda õppimine.
Kui noorel inimesel tuleb oma aega jagada õpingute, töö ja pere vahel, võivad pinged kuhjuda ja kannatajaks jääda õppimine. Foto: Margus Ansu / Postimees

Mõni aeg tagasi avalikustas poliitikauuringute keskus Praxis, et Eesti haridussüsteemist langeb aastas välja üle 20 000 noore. Miks koolitee pooleli jääb?

Uuringust selgub, et Euroopa Liidu eesmärk on vähendada õpingute enneaegselt katkestanud noorte arvu vanusegrupis 18–24 aastaks 2020 alla kümne protsendi. Eestis oli õpingute enneaegu katkestajaid 2013. aastal esimest korda alla seatud sihi ehk 9,5 protsenti.

Kõige suurem on väljalangevus kutsehariduses, olles 2012/13. õppeaastal 20,2 protsenti ehk 6213 õppurit. See tendents süveneb. Kutseõppe katkestamise olulisemaks põhjuseks peavad uurijad vale erialavalikut, mis viitab karjäärinõustamise puudulikkusele põhikoolis. Ülejäänud põhjused on vähene õpimotivatsioon, pereprobleemid, aja- ja rahapuudus ning konfliktid õpetajate ja kaasõpilastega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles