Kes ja kuidas pääseb riigikokku?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riigikokku üksikkandidaadina pürgival inimesel on vaid üks võimalus, aga erakonna nimekirja kuulujal tervelt kolm viisi eesmärgile jõuda.

Riigikokku tohivad kandideerida nii üksikkandidaadid kui erakonnad ja valida saavad neid erinevalt kohalike omavalitsuste volikogude valimistest ainult Eesti kodanikud. Mõne muu Euroopa Liidu riigi kodanik, Eestis elav ELi mittekuuluva riigi kodanik ega kodakondsuseta isik riigikogu valimistel osaleda ei saa.

Eestis on 12 valimisringkonda ja riigikogus 101 liiget.

Vastavalt valimisseadusele on valimiskomisjon jaganud valijate koguarvu riigis esmalt 101ga, seejärel teinud veel paar ettenähtud matemaatilist tehet ja selle tulemusena määranud, et valimisringkonnas number 12 ehk Pärnumaal on riigikokku pääsemiseks jaotada kaheksa mandaati. Iga erakond võis meie ringkonnas esitada kuni kümnest kandidaadist koosneva nimekirja.

Erakonnad ja üksikud

Valimistulemuste järgi on kandidaadil võimalik riigikokku pääseda kolmel moel ja kõigi nende aluseks on lihtkvoot. See kõikvõimas kvoot sünnib lihtsa tehtega: kõigi hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga.

2011. aastal käis Pärnumaal valimas 40 659 inimest (hääli loeti kokku 40 255) ning mandaate oli siis nagu praegugi maakonnal kaheksa. Lihtkvoot oligi toona 40 255  jagatud 8ga ehk 5032. Selle järgi vajanuks iga kandideerija, olenemata sellest, kas tegu on erakonna nimekirjas pürgija või üksikkandidaadiga, otseteeks riigikokku ehk isikumandaadi tarvis vähmalt 5032 inimese poolehoidu.

Üksikkandidaadil muud varianti riigikokku pääseda polegi, kui tuleb lihtkvoot täis saada ja isikumandaat lunastada. Oletame, et tänavu osaleb valimistel nelja aasta tagusega võrreldes tublisti enam pärnumaalasi, ütleme suisa 50 000, siis on lihtkvoot 6250 ehk just nii palju valijaid peab toetama Pärnumaa üksikkandidaate.

Kui kandidaat ei korja nii kopsakat häältesaaki, mis talle isikumandaadi tagab, on üksiküritajale mäng selleks korraks läbi, aga nimekirjas kandideerijatel alles algamas, sest lõviosa riigikogu liikmeid selgub ringkonnamandaadi kaudu.

Valija valik

Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, mis Eesti peale kogusid vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest. Viis protsenti häältest ongi valimiskünnis.

Vabariigi valimiskomisjoni järgi sünnib ringkonnamandaat nii, et ringkonnas erakonnale antud häälte arv liidetakse, võrreldakse lihtkvoodiga ning erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda liidetud hääled kvooti ületavad. Võtame lihtsa näite 2011. aastast. Reformierakonna nimekirjas kandideeris Pärnumaal kümme kodanikku, kes ühtekokku said 11 848 häält. Jagades selle arvu lihtkvoodiga, on tulemus veidi üle kahe (2,282) ja riigikokku tüürisidki Rein Lang ja Väino Linde.

Siinjuures tasub tähele panna, et ringkonna nimekirjades kandideerijad reastatakse ümber vastavalt sellele, kui palju nad hääli saavad. Seega võib mõni Pärnumaal nimekirja lõpus olija valimistulemustes etteotsa tõusta, kui ta kogub rohkem hääli kui nimekirjakaaslased. Seega on ringkondlik nimekiri pigem psühholoogilise tähtsusega, sest lõppsõna ütleb piirkonna mandaadi saamisel ikka valija, mitte erakond.

Erakonna tahe

Erakondade tahe ja eelistused tulevad mängu kolmandas mandaadiomandamisviisis, milleks on kompensatsioonimandaadid. See viis ehk ongi läbi aegade kõige rohkem segadust tekitanud.

Nagu on öelnud kunagine vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul, on kompensatsioonimandaatide jagamine vastavalt erakondade üleriigilistele nimekirjadele loodud üleriigiliselt võimalikult proportsionaalse valimistulemuse saavutamiseks. Need, kes juba isiku- või ringkonnamandaadi said, jäetakse kompensatsioonimandaatide jaotamisel vahele.

“D’Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu, kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga,” selgitab valimiskomisjon.

Sisuliselt jagatakse valimiskünnise ületanud erakondadele kogu riigis antud hääled, mis ringkondades eraldi mandaate juurde ei toonud. 2011 pääses Pärnumaalt kompensatsioonimandaadiga riigikokku IRLi siinseks esinumbriks toodud Toomas Tõniste.

Erakondade üleriigilised nimekirjad muutuvad oluliseks ka siis, kui riigikokku valitu kohast loobub või näiteks ministriportfelli saab. Siis läheb tema asemel Toompeale erakonna nimekirjas järgmine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles