Eesti looduskaitse selts valis välja veebruari keskkonnateod ja keskkonnaämbri. Kuna kuu oli sündmusterohke, valiti keskkonnategusid seekord välja kolm.
Looduskaitsjad valisid keskkonnateoks Sindi paisu riigile müümise
3. märts 2015, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks keskkonnategudest valiti 26. veebruaril keskkonnaministeeriumi ja Sindi paisu omaniku AS Raju vahel sõlmitud kokkuleppe paisurajatiste riigile müümise kohta. Nüüd saab võimalikuks Sindi paisu kas täielik või osaline lammutamine, et kalad (eriti lõhelised) pääseksid vabalt Pärnu jõe ülemjooksule ja kogu jõgikonda kudema.
„Eraldi väärib märkimist Sindi paisu lammutamise eest võitleja, Eesti teeneline õpetaja Hans Soll, kes on 85aastane ja kõrgele eale vaatamata endiselt valmis panustama Eesti looduse hoidmisse,“ märkis Eesti looduskaitse selts pressiteates.
Veel tunnustati keskkonnateona Eesti arboristide koja ja Heiki Hanso tehtud toetuskampaaniat Euroopa aasta puu kandidaadile - Orissaare staadionil kasvavale tammele. Ehkki tulemus selgub 5. märtsil, väärib üldrahvalik ettevõtmine tunnustust.
Samuti tunnistati keskkonnateoks 19. veebruaril valitsuses Eesti vanima - Lahemaa rahvuspargi uuendatud kaitse-eeskirja kinnitamine. See tagab sealse looduse ja pärandkultuuri senisest parema kaitse. Samuti korrigeeriti kaitseala piire ja režiime ning ehitustingimused muudeti senisest selgemaks. Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal, eelmine kaitse-eeskiri kehtis aastast 1997.
Veebruari keskkonnaämbriks valis looduskaitse selts hundijahi Viiratsi moodi. Kuigi peeti metsseajahti, lasti hoopis hunte. Salaküttimine toimus 7. veebruaril Viiratsi jahiseltsi maadel Puujala tee ääres. Juhtunut uurib keskkonnainspektsioon. Viiratsi jahiseltsi ülbet käitumist taunisid nii Viljandimaa jahimeeste liit kui Eesti jahimeeste selts.