Naine – ikkagi inimene

Ille Rohtlaan
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liina Tennosaar (vasakul), Carmen Mikiver ja Karin Tammaru sõlmivad kolme naise suhted ühte hästi kokkukõlava triona.
Liina Tennosaar (vasakul), Carmen Mikiver ja Karin Tammaru sõlmivad kolme naise suhted ühte hästi kokkukõlava triona. Foto: Mats Õun

Paljulubav pealkiri „Kõik naistest“ kutsub Endla Küüni kindlasti puupüsti täis – lootus lõpuks ometi teada saada, ära tunda, välja naerda või hoopis nutta saab ehk täidetudki.

Kui hoogsate situatsioonikomöödiate suhtesõlmedes on valdavalt mehed-naised ja eelkõige kaasa-suhted, siis lavastus „Kõik naistest“ keskendub naiste omavahelistele mitte vähem keerukatele ja tundlikele ning tundelistele suhetele.

Emad-tütred, töökaaslased-sõbrannad-rivaalid, lasteaia mängukaaslased ja vanadekodu kaasteelised on rollid, mille kaudu pildid elustuvad. Kes kellega ja kuidas seotud on, hargneb vaataja jaoks loo edenedes: sügavama mõõtme annavad lavastusele loodud karakterid, mis ei jää ühe-plaaniliseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles