Lustlikul Eikunagimaal on alati kevad

Ille Rohtlaan
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii suurt, karvast ja sooja kehastunud armastust neljal jalal kui koer Nana pole loo autor lavalaudadel veel kohanud.
Nii suurt, karvast ja sooja kehastunud armastust neljal jalal kui koer Nana pole loo autor lavalaudadel veel kohanud. Foto: Siim Vahur

Kas teate, 20–40aastased, kes te keeldute täiskasvanuks saamast, et kuulute Peeter Paani põlvkonda?

Neil, kelle lapsepõlvelugude hulgas on pigem Pipi Pikksukk, kes ei tahtnud suureks kasvada, ja vendade Lõvisüdamete Nangijaala, mis sarnaneb Peeter Paani Eikunagimaaga, on nüüd aga parim võimalus muinasjutuline rännak lapsepõlvekuningriiki kaasa teha.

Eikunagimaal on kõik alati nii, nagu vaid soovid ja unistad: keegi ei kamanda, sunni ega käsi. Seal pole kunagi igav: kella alla neelanud ablas krokodill tiksub ja haldjad on olemas – vahel küll veidi isekad, aga alati aitavad, kui neisse vaid usud. Kuri mereröövel Konks on tegelikult rumal ja arg, ent tema meeskond on naljakamast naljakam ja võitlus nendega on põnev mäng. Mis aga peamine: alati võib lennata just sinna, kuhu ainult tahad …

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles