Maa ja mets vajab omanikku

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

25 aastat tagasi algas Eestis maareform eesmärgiga anda maa peremeestele ja luua eeldused selle senisest tõhusamaks kasutamiseks. Nüüdseks on reform peaaegu lõppenud, maakatastrisse on kantud üle 96 protsendi maast ehk 4 183 900 hektarit. Sellest valdav osa (60 protsenti) kuulub eraomanikele, veidi üle kolmandiku (39 protsenti) riigile ja üks protsent omavalitsustele. Moodustatud on ligi 650 000 katastriüksust.

Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu, kes ja kuidas saab maaomanikuks?

Maareformi elluviijad ja vahetud korraldajad on oma- ja maavalitsused. Kõigepealt tuleb neil kindlaks teha, kas mõni eraisik on esitanud konkreetse maatüki suhtes tagastamise või erastamise nõude. Kui mitte, siis selgitatakse välja, kas see maatükk on ehk vajalik kohalikule omavalitsusele. Kui ka omavalitsus seda ei vaja, jäetakse maa riigi omandisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles