Märts kannab endas mõnusat kevadhõngu, pakkudes linnulaulu ja tärkavate lumikellukestega rõõmu nii suurtele kui ka väikestele. Märtsis tähistame peale kevade emakeelepäeva. See toob endaga kaasa loenguid, põnevaid kohtumisi, võistlusi ja viktoriine. Pärnu Vene gümnaasium tähistas emakeelepäeva juba traditsioonilise eesti keele peoga.
Keelepäev ühendab
Emakeelepäevale pühendatud eesti keele ja kultuuri pidu, arvult üheksas, on oma olemuselt lõbus koolide ja lasteaedade sõpruskohtumine, mille idee autor on Vene gümnaasiumi kauaaegne eesti keele õpetaja Leili Sägi.
Selleaastasest peost võtsid osa Vanalinna põhikool, Mai kool, Are põhikool, Kellukese lasteaed ja Tartu Annelinna gümnaasium, kellest kaks viimast on juba veteranistaatuses, sest need kollektiivid on osalenud üritusel kõik üheksa aastat.
Keelepeo juhatasid sisse Vene gümnaasiumi direktori Riho Alliksoo sõnad, tervitused andis edasi õppealajuhataja Reet Merilane. Pidu jätkus nüüd laste etteastetega.
Kõigepealt esinesid vene gümnaasiumi 2.k klassi õpilased, kelle klassijuhataja Luule Kustassoo oli ürituse üks eestvedaja.Vaheldumisi tutvustasid osavõtjad end laulude, tantsude ja luulesalmidega.
Are kooli õpilased tegid oma sõpradele, 2.k klassi õpilastele, armsa kingituse – plakati, millele nad olid kirjutanud kõige ilusamad eestikeelsed sõnad. Meeleolu ülalhoidmiseks lauldi koos karaoket ja mängiti lõbusaid laulumänge. Saali tõi elevust 6.k klassi näitetrupp, kes esitas vahva näidendi „Sajajalgne“. Loo aitas lavaküpseks seada nende klassijuhataja ja eesti keele õpetaja Roza Fell, kes oli keelepeo teine organisaator. Lõpetuseks kõlas ühislauluna „Laul Põhjamaast“.
Saalist lahkuti silmade särades, tänusõnad suus ja kindlas usus, et järgmisel aastal tähistatakse keelepäeva auväärse juubelina. Suur tänu kõigile õpetajatele, kes lastega tantsusamme lihvisid ja laule harjutasid. Nähes saalitäit lapsi koos õpetajatega laulmas, nipsu löömas, jalgu trampimas, tuleb tõdeda, et muusika kaotab kõik piirid: vanuselised, keelelised, kultuurilised. Jääb vaid puhas rõõm.