Kui Treimani rahvas nakatus aktiivse spordipisikuga

Ants Link
, Treimani talumuuseumi omanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
(All)Treimani (k/k ”Kalur“) jalgpallikoondis 1956. aastal Pärnus.
(All)Treimani (k/k ”Kalur“) jalgpallikoondis 1956. aastal Pärnus. Foto: Ants Lingi erakogu

Kuigi vahel siuname nõukogude aega, oli sel ajal oma plusspool. Alles oli suur sõda läbi saanud, kuid riik soosis rahvast spordiga tegelema. Kui kolhoosil oli raha ja tahtmist spordivarustust osta, anti sellele roheline tuli.

Nagu pildilt näha, toimusid 1956. aastal Pärnus suured spordipidustused, millest võttis osa väga palju kolhoose ja asutusi. Kalurikolhoosist Kalur olid noored kalurid, kooliõpetajad, kolhoosi kontoritöötajad, Orajõe ostupunkti töötajad, koduperenaised jne. Külas oli võrkpalliplats, kus õhtuti igal vabal hetkel mängiti.

Meie, lapsed, olime piiri ääres pallipüüdjad. Tavaliselt oli mängujärjekorras kümmekond huvilist. Küla serval oli jalgpalliplats, kus suured külapoisid said vahel mängust osa võtta. Jaanipäeval olid alati suured jõukatsumised spordis: paatide võiduajamine, poissmeeste ja naisemeeste jõukatsumine jalgpallis. Vanas Keskla majas oli nii-öelda rahvamaja, kus sai kangi tõsta, maadelda, koroonat mängida ja poksida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles