Järgmine Pärnu kultuurisuvi tõotab tulla tihe

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelised hansapäevad kujunesid Pärnu jaoks suureks edulooks - raske on välja mõelda ideed, mis meelitaks Pärnusse ligi 100 000 külastajat ja täidaks hästi linnakassat. "Selle sõiduvees on mõistlik edasi sõuda," märkis Toomas Kivimägi.
Rahvusvahelised hansapäevad kujunesid Pärnu jaoks suureks edulooks - raske on välja mõelda ideed, mis meelitaks Pärnusse ligi 100 000 külastajat ja täidaks hästi linnakassat. "Selle sõiduvees on mõistlik edasi sõuda," märkis Toomas Kivimägi. Foto: Ants Liigus

Läinud nädalal kogunesid tänavuse kultuurisuve tegijad Pärnu linnavalitsuse kutsel ühisele arupidamisele, et muu hulgas teada anda, missuguseks kujuneb järgmine, 2011. aasta suvi.

Tuleva aasta kultuuriprojektide toetuseks on linnal jagada 2,2 miljonit krooni ja vähemasti Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ütlust mööda summat ei vähendata.

15. septembriks laekus haridus- ja kultuuriosakonnale juba hulk taotlusi, mille alusel Pärnu linna eelarvest makstakse 2011. aasta kultuuriprojektide toetusi. Teine taotlusvoor lõpeb 15. jaanuaril 2011.

Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna asejuhataja Ela Tomson lubas, et 2011. aasta Pärnu suvine kultuurikalender tuleb tihe, piirjooned juba kujunevad. “Ootame taas ilusat, pikka ja sooja suve ja tahame kolme suvekuu kalendri koostada nii, et igaüks ja igas eas inimene, nii pärnakas kui külaline, leiaks siit oma.”

Valmib suvine kultuurikalender

Tomson tõdes, et Pärnus on nutikate ideedega häid tegijaid palju, seda kinnitasid tänavune suvi ja aktiivne osavõtt kultuuriinimeste arutelust.

Ühtlasi märkis Tomson, et linn toetab tänavugi vastavalt võimalustele kultuuriprojekte, mis rõhutavad Eesti suvepealinna Pärnu omapära. Tema sõnade kohaselt leiavad toetust uudsed mõtted ja needki ettevõtmised, mis oma elujõulisust on juba tõestanud. Linnavalitsus tahab rahalist tuge pakkuda üritustele, mis haaravad kaasa palju uusi partnereid. Oodatakse eri tegijate koostööprojekte, mis lisavad kultuurisuvele mitmekesisust ja mõõdet, ning ettevõtmisi, mis leidlikult suvist linnaruumi kasutavad.

“Rannapark on renoveeritud, Vallikäär järgmisel suvel valmis. Rannapargi väljakud, promenaad, vanalinn, õued, aiad, terrassid - linnas on veel palju kohti, kus suvemuusikat esitada, kunsti eksponeerida, tantsida, näitemängu teha, filme vaadata, luulet lugeda, midagi õpetada. Tänavune suvi tõi elu uutesse kohtadesse, küllap tulevanegi,” avaldas Tomson.

Tomson loetles tähtpäevi, mis 2011. aastal pärnakaid ootavad: 2011. aastal saab Pärnu 760aastaseks, oktoobris on kunagise linnapea Oscar Alexander Brackmanni 170. sünniaastapäev, novembris arhitekt Olev Siinmaa 130. sünniaastapäev. Mitu suvist festivali on juubelihõngulised, näiteks Pärnu filmifestival toimub 25. ja suupillifestival 10. korda.

9.-17. juulini võõrustab Pärnu 900 noort lauljat kogu Euroopast. Meie linnas toimub mastaapne rahvusvaheline noorte koorifestival “Europa Cantat Junior”, mis on üks suurüritustest, millega Pärnu osaleb Eesti kultuurilinnade võrgustikus, toetamaks Tallinna Euroopa kultuuripealinna vastutusrikkas rollis.

Suviste kultuuriürituste kalender pannakse kokku septembri lõpuks, siis jõuab seda eri keeltesse tõlgituna aegsasti levitada, lisas Tomson.

Järvid on taas Pärnus

Tänavafestivali “Augustiunetus” üks eestvedajaid Hille Hinsberg teatas, et festival tahab tulevalgi suvel pakkuda eri tüüpi (kunsti)elamusi vabas õhus: tänavamuusika, tänavateater, öökino, tantsuetendused, raamatulaat, koduaiakohvikud, pargikontserdid, pargijooks, tule- ja valguskunst. „Loodame pakkuda esinemisvõimalust noortele alustavatele muusikutele ja kunstnikelegi,“ lausus Hinsberg.

Kesklinnast Rannapargini kestab igas esinemiskohas tegevus kolm-neli tundi ja festivali käigus tekib igal külastajal enda maitse kohaselt valitud programm. Läbirääkimistel selguvad partnerid, kohvikud ja kultuuriasutused, kus toimuvad foto- ja kunstinäitused, esitatakse muusikat, on vestlusringid.

Programmi põhiosa on tasuta, sest avatud linnaruumis piletit ei küsita. Eri vanuses lastele on kavas luua oma ala, kus neile esinevad teatritrupid, klounid, mustkunstnikud, tegutsevad töötoad.

Neeme Järvi dirigentide meistrikursuste eestvedaja Jüri-Ruut Kangur nentis, et tänavu anti Järvi rahvusvaheliste meistri- ja Eesti noorte orkestri- ja keelpillikursuste raames viis edukat kontserti Pärnus ning kolm Otepääl ja Leigol. “See oli kokku tegelikult üks suur festival, kuigi toimus kursuste kontsertide nime all,” märkis Kangur. Õpilasüritusena kõlama jäänud ettevõtmist on aga keeruline reklaamida, seetõttu kasvab see Neeme Järvi nõusolekul järgmisel suvel festivaliks “JärviFest 2011”.

2011. aastal tuleb taas Pärnusse ka Paavo Järvi: rahvusvahelise muusikafestivali raames toimuvad Neeme ja Paavo Järvi dirigentide kursused, keelpillimeistrikursused ja kümmekond kontserti, kus kavas nii kammer- kui orkestrimuusikat ja esinevad Eesti ja maailma tipud.

Jää- ja veefestival

Korraldaja Piret Hallik-Sass tutvustas Pärnus 2011. aastal esimest korda toimuvaid jääfestivali ja veefestivali, mis on linna ja ettevõtjate ühine algatus. Eesmärk ongi liita siinsed toredad tegemised tervikuks, et oleks põhjust kogu perega paariks-kolmeks päevaks Pärnusse tulla sellelgi ajal, kui päike ei paista.

Kümnepäevane jääfestival tuleb veebruaris nii Pärnus kui Pärnumaal. Ürituse süda on kergkatusega kaetud ja veidi soojendatud tasuta festivaliala Rüütli, Pühavaimu ja Hommiku tänaval, kus näeb filmiprogramme, toimuvad kontserdid ning töötoad. Sealt stardivad maakonda viivad matkad, tutvumisretked ja festivalibussidki.

Peale selle näeb festivalikava spaades, kaubanduskeskustes, loomemajades ja restoranides-kohvikutes. Oma üritustega tulevad sel ajal välja paljud organisatsioonid.

Suvise veefestivali ala jääb Vallikääru ja algab veesõidukite paraadi ning muusika- ja vee-show’ga veelaval, avades ühtlasi Vallikääru ja ürituse “Sailing Week”. Üheksa päeva vältab kontserdi- ja filmiprogramm, tegutsevad mitmesugused töötoad ja laagrid, on öökino, võistlused, Pärnu päev, kalaturg, kalatoidufestival, merelaulude päev. Festivalil on oma koduleht ja kava täieneb pidevalt. “Jää- ja veefestival on koostööprojekt ja toimub just tänu sellele, et kõik lisavad killukese,” tõdes Hallik-Sass.

Pärnu kontserdimaja direktori Marika Pärgi teatel jäetakse tuleval suvel ära Pärnu ooperipäevad. Kindlasti leiavad aset aga traditsioonilised gildipäevad.

Maarja Talts Pärnu filharmooniast märkis, et suvel 2011 jätkatakse mõnusaks traditsiooniks saanud “Raepromenaadi” kontsertidega, mis hubases ja ajaloohõnguses Raehoovis julgevad eksperimenteerida eri koosseisude ja muusikastiilidega. Kaks korda aastas korraldatavatel Arbo Valdma pianistide meistrikursustel on tuleval suvel juba 10 aasta juubel. “Nagu äsjamöödunud suvel toimub kursus samal ajal Järvi dirigentide ja keelpillikursustega. Selleks ajaks koondub Pärnusse õpihimuline muusikute kogukond nii Eestist kui kaugemaltki,” teatas Talts.

Populaarne on koostöö

Nooruse maja direktor Uudo Laane tõdes, et nõupidamisel oli meeldiv kuulda kultuuriürituste korraldajate ühisettevõtmistest. “Juba sel aastal tehti mitu projekti koos ja järgmisel suvel on ilmselt koostööd veel rohkem,” arvas Laane. “Ühiselt on kergem projektirahagi taotleda. Meie pidasime näiteks nõu vee- ja jääfestivali korraldajatega ja tõenäoliselt tuleb koostööpartnereid juurde.”

Nooruse maja jätkab suvel traditsiooniliste portselani- ja pitsipäevadega. Line-tantsufestival toimub juuni asemel seekord 9.-10. juulil, et vältida kokkulangemist noorte laulu- ja tantsupeo ning naiste tantsupeoga.

Suve hakul on põhjust rõõmustada ooperisõpradel: 1.-11. juunil tuleb 7. Klaudia Taevi nimeline solistikonkurss ja lavale järjekordne ooperilavastus, peaosas eelmisel võistlusel teise koha pälvinud Anatoli Siuko Valgevenest. “Tegemist on rahvusvahelise projektiga ja läbirääkimised meistrikursuste korraldamise asjus käivad legendaarse Vene bassi, Moskva Suure teatri solisti Aleksander Verdernikoviga,” seletas Taevi konkursi president Toomas Kuter. Ooperilavastuse nime ta veel ei avaldanud.

Lõppenud suvel toimus Pärnus esimest korda rahvusvaheline käsikellade festival “Bell Force 2010”, mille üks korraldajaid Helvi Treiblut märkis, et kodulinnas leiab “Bell Force” taas aset ülejärgmisel suvel.

Hulga kultuuriüritusi plaanivad ühiselt korraldada villa Artis ja Raeküla Vanakooli keskus. Juba sel sügisel alustakse Saksa ja Islandi teemanädalaga, mille raames jagub põnevaid näitusi, teatrietendusi ja kohtumisi. “Järgmisel aastal täitub Pärnu ja Vaasa sõprussuhete alustamisest 55 aastat,” meenutas villa Artise perenaine Viivika Orula. “Tore oleks selle tähistamiseks teha kummardus Soome kultuurile, aga täpsem vorm ja sisu on alles läbirääkimiste faasis.”

Orula lubas tuleval suvel jätkata teatrifestivaliga “August”. “Alustasime väikselt, nüüd oleme oma kontseptsiooni rohkem paika saanud ja kirjutame hoolega projekte,” kinnitas ta. “Loodetavasti tuleb festival taas augusti keskel koostöös “Augustiunetuse”, Endla teatri ja Kunstide majaga. Sooviksime omavahel kokku viia amatöörteatrid ja professionaalse teatri.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles