Pärnumaa budistid teevad rahvusvahelise konverentsi

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vello Väärtnõu näitab oma Veltsa kodus külalistele stuupat ja teisi budistlikke rajatisi.
Vello Väärtnõu näitab oma Veltsa kodus külalistele stuupat ja teisi budistlikke rajatisi. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal Koonga vallas Veltsas tegutsevad budistid Vello Väärtnõu ja Marju Broder korraldavad järgmisel nädalal Tallinna ülikoolis arvult juba neljanda rahvusvahelise konverentsi “Budism ja Põhjala”.

Broderi sõnutsi oli Väärtnõul unistus konverentsist, mille vahendusel uuritaks budismi levikut ja ajalugu Põhjamaades, juba läinud sajandi 70. aastail, kui tal endal budismihuvi tekkis. Kuid tollal polnud võimalik seda teostada.

Ainulaadsus peitub selles, et ühise teema raames saavad omavahel kokku teadlased ja budistid, kes muidu hoiavad pigem omaette. Samal ajal on konverents tasuta ja avatud kõigile huvilistele, kel soov avardada oma teadmisi ja maailmapilti, ilma et selleks peaks kaugele sõitma.

“Põhimõte on, et Põhjamaad teeksid ühist teadustööd ja paneks ajaloo kirja. Muidu ei tea varsti keegi, mis oli,” rääkis Broder.

Broder nentis, et budism on Eestis esindatud olnud üle sajandi, kuid puuduvad teaduslikud uuringud budismi ajaloost Eestis ja selle mõjust Eesti kultuurile, kuigi selles vallas on meil nii silmapaistvaid ajaloolisi isikuid, sakraalarhitektuuri, maalikunsti, kirjutisi kui muusikateoseid. Sama teemat on vähe käsitletud Põhjamaadeski.

Kui viisaga probleeme ei teki, jõuab kuulajaid Tallinna Taist ja Nepalistki. Broder märkis, et samal põhjusel on tal olnud keeruline tuua sealtkandist kohale lektoreid, kuid nad tulevad siiski.

Konverentsinädala vältel on lubanud ettekannetega üles astuda teadlased-õppejõud, budistid nii idast kui läänest: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Venemaalt, Burjaatiast, Itaaliast, Saksamaalt, Inglismaalt, Taist, Mongooliast, Indiast ja Nepalist.

Nende hulgas on näiteks ajakirja Buddhism of Russia peatoimetaja Andrei Terentjev ja Helsingi ülikooli tibetoloog Mitra Härkönen, viimasena mainitu on lubanud rääkida Khampa nunnade elust tänapäeva Tiibetis.

Peterburi P. Kozlovi muuseumi direktor Aleksander Andrejev on lubanud anda ülevaate budistliku kunsti kollektsioonidest 18.-20. sajandi Venemaal. Zhen Chan Tai rahvusvahelisest budismi kolledžist tutvustab omakorda Kagu-Aasia budistlikku haridussüsteemi.

Lektoreil on saanud tavaks pärast konverentsi läbi astuda Pärnumaal Veltsast, et vaadata oma silmaga üle sinna Väärtnõu eestvõttel ehitatud kultusehitis ehk stuupa.

Igapäevaelus Koonga naabervallas Lihulas muusikaõpetaja ametit pidav ja selle kõrvalt Väärtnõu loodud budistlikus ühingus Eesti Njingma tegev Broder lausus, et kuna muidu ei julgeta eraõue stuupat uudistama tulla, tuli neil mõte teha seekord konverentsi järel 2. oktoobril lahtiste uste päev. Broder on valmis stuupat tutvustama.

“Veebruariks on meil aga kokku lepitud Pärnu keskraamatukoguga, et teeme fotonäituse Peterburi budistlikust templist ja Eesti budismitraditsioonist,” poetas Broder tulevikuplaane.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles