Dirigent Tõnu Kaljuste ja Eesti Kontserdi eestvõttel kantakse laupäeval Pärnu kontserdimajas ette Hector Berliozi monumentaalne reekviem, mida helilooja kavandas esitama kuni 600 muusikut.
Pühade auks esineb Pärnus mitusada muusikut
3. aprill 2015, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontserdi produtsent Tuuli Metsoja möönis, et Eesti kontserdimajadesse nii suurt koosseisu koos publikuga ei mahuta, kuid osalevaid muusikuid on tublisti üle 200: Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile on lisandunud neli vaskpillibandat (väljaspool põhilava paiknevad pillimehed), kaasa teevad kolm koori – Eesti rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein ja Tallinna muusikakeskkooli noortekoor – ja tenor Endrik Üksvärav.
Reedel kantakse suurteos ette Estonia kontserdisaalis. Seal ollakse sunnitud vaskpillibandad paigutama publikurõdule, lava ehitatakse kuulajate arvelt ajutiselt suuremaks ja lauljatele ehitatakse saali kuuerealine kooripoodium. Produtsendi sõnutsi võetakse selline ehitus ette esimest korda, kuid poodium oleks selles ajaloolises majas äärmiselt vajalik muudegi teoste ettekandmiseks.
„Pärnu kontserdimaja on seevastu mõnes mõttes ideaalne koht, sest siin on suurepärane koori- ja tehniline rõdu, kuhu saame pillimehed paigutada. Publik istub justkui teose keskel, sest muusika tuleb nii lava pealt kui ülevalt ja kõrvalt kahelt poolt – see on päris eriline olukord,“ avaldas ta.
Metsoja märkis, et korra varem, kümmekonna aasta eest, on Berliozi reekviem Eestis Tõnu Kaljuste algatusel ette kantud. Euroopa ja Ameerika suurtes saalides tuleb selliseid esitusi sagedamini ette, ent Eestis juhtub seda harva, mistõttu järgmine kord võib tulla taas alles kümne aasta pärast.
Berlioz, kes pidas reekviemi „Grande messe des morts“ (1837) oma loomingu olulisimaks teoseks, püüdis selles luua kõikehõlmavat apokalüptilist muusikalist vastet kohtupäevale, vapustamaks kuulajat hingepõhjani.
Teose tellis Berliozilt algul Prantsuse siseministeerium, mis soovis sakraalse suurvormiga mälestada 1830. aasta juulirevolutsioonis hukkunuid. Kui orkestri- ja kooriproovid olid täies hoos, sai helilooja ministeeriumilt ootamatu teate, et mälestustseremooniale muusikalist osa ei tulegi ja reekviemi ettekanne jääb ära. Teos kanti lõpuks ette mälestusteenistusel, mille korraldas sõjaministeerium Alžeerias Constantine’i linna vallutamisel langenud Prantsuse sõdurite auks.
Vaiksel laupäeval kõlab Pärnu Eliisabeti kirikus kodukandi helilooja esiettekannegi – Andrus Kallastu “Stabat mater” soolotšellole, mis kuulub helilooja “Stabat materi” tekstile loodud heliteoste kimpu. Kallastu avaldas, et ehkki teos on loodud 1999. aastal, kantakse see ette alles nüüd, 16 aastat hiljem.